"Korralik poiss hakkab narkodiileriks, alguses läheb kõik väga hästi, lõpuks läheb kõik väga p***i" on mu kõigi aegade kõige vihatum teemaliin, sest reeglina ei üllata see mitte kunagi mitte millegagi ja juba esimese savupaki kaadrisse saamisest on selge, mis suunas lugu arenema hakkab. Nüüd ootate ehk, et ütlen "AGA...", AGA seda ma ei tee, sest see
tale as old as time kulges siingi üllatavamaid käänakuid tegemata, AGA oli nii peenelt pakendatud, et see igavus, mida analoogsele looehitusele tuginevad filmid tavaliselt pakuvad, ei paistnud leidliku montaaži ja kütkestava atmosfääri tagant peaaegu üldse välja. Tõsi, filmi oli mingil seletamatul põhjusel
cast'itud Alex Roe, kes võiks minu meelest vabalt pendli asemel hüpnotisööride põhitöövahendiks olla, sest vähemalt mulle toob ta nägemine iga kord seletamatult sügava une peale. Näiteks "The 5th Wave'i" teemas kirjutasin tema kohta nii:
JazZ- kirjutas:Kahjuks Evani (Alex Roe mängitud tegelane - toim.) ERAKORDSELT IGAV karakter, kelle peale raisati kriminaalselt palju väärtuslikku ekraaniaega, võttis filmilt vähemalt 3 punkti maha.
Nüüdseks olen muidugi aru saanud, et stsenaristidele etteheiteid teha pole mõtet, sest Alex Roe lihtsalt koondab endas mingit ürgset igavust, aga kuna see unemati on varjunud suvalise
pretty-boy maski taha, lähevad paljud
casting-director'id temaga ikka ja jälle alt.
7/10 - Lummav film, kuigi raske öelda, kas oskusliku režii või Alex Roe deemonliku päritolu tõttu.
Tasub teada: Maika Monroel on filmi 10-aastase (+/- aastad) narraatoriga täpselt sama hääl.