Postitas Ralf » 10. Juuni 2018, 17:28
Mulle ka tundus, et lugu oleks emotsionaalselt mõjuvam, kui meile näidataks kõigepealt Tami-Richardi kohtumist ja armumist ning seejärel nende püüdlusi merel ellu jääda. Kuna sündmusi ei esitata kronoloogiliselt, ei saa mõnda aega aru, mida õieti tundma peaks ja miks. Film eeldab kohe alguses, et ma peaks noorpaarile kaasa elama ja tundma, aga mul on ikkagi vaja lähemalt teada nende tausta ja suhte asjaolusid. Kui Tami katkises laevakeses alguses ringi uimerdab ning oma pealtnäha surnud kallimat taga nutab, ei tea ma isegi, kas nad on 10 aastat abielus olnud või paar kuud käinud. Romantikat leidub siin tegelikult napilt. Film justkui kardaks intiimsust, kardaks seksi, siit on puudu tuline kirg, mida niisugune lugu kangesti vajab. Kuna näeme armastajaid korra rannal musitamas ja ütlemas, et nad ei suudaks teineteiseta elada ning muid imalaid lauseid, peaksime uskuma, et tegemist on sajandi armulooga vms. Paadil toimuv oli enam-vähem huvitav, kuigi võrdlused palju haaravama "All Is Lostiga" ei lasknud mul Tami ettevõtlikku pingutamist nii palju nautida kui oleks tahtnud. Peaosatäitja ja produtsent Shailene Woodley mulle meeldib, ta meenutab mulle noort Kate Winsleti ja ma arvan, et ta võib tulevikus Oscari võita. Richardit kehastav sell ilmselt eelistab rannas võrkpalli mängida näitlemistundides käimise asemel. Üldse ei olnud keemiat nende kahe vahel ja just niimoodi sellised filmid põhja vajuvadki.