Pablo ja Escobari vahel

[JazZ-]

Pablo ja Escobari vahel
Loving Pablo (2017)

Oscari-võitjad Javier Bardem ja Penélope Cruz mängivad peaosi plahvatuslikus loos, mille osapoolteks Kolumbia kuulsaim naisajakirjanik Virginia Vallejo (Penélope Cruz) ning maailma kardetuim narkoparun Pablo Escobar (Javier Bardem). Kui Virginia esmakordselt Pablot kohtas, paelus naist mehe karisma ning nakatav kirg oma riigi ja rahva vastu. Samal ajal, kui muutus kirglikumaks nende armulugu, karmistus ka brutaalne vägivald, millega Escobar oma impeeriumit laiendas ja valitses.

Ühel hetkel peab Virginia otsustama, kas toetada meest, keda armastab, või aidata võimudel alistada üht kõige jõhkramat kurjategijat, keda maailm iial tundnud.

Stsenaariumi aluseks on Virginia Vallejo autobiograafiline bestseller "Loving Pablo, Hating Escobar".

Loe täielikku tutvustust siit

[Ralf]

Treilerit nägemata oli mulle oli tõtt-öelda jäänud mulje, et tegemist kirgliku looga, mis keskendub peamiselt Penelope Cruzi tegelasele Virginiale, kui ta satub Escobari tormilisse kriminaalsesse ellu ning jääb sinna kinni. Ja see tundus mulle põnev - näidata tuntud narkoparuni ohtlikke ettevõtmisi temaga romantiliselt seotud kaunitari perspektiivist.
Paraku on see ikkagi ennekõike Escobari lugu ning Virginia ei saa rohkem aega ekraanil olla kui nt Escobari enda abikaasa. Kõige tipuks on Virginia väga sitasti kirjutatud tegelane, lausa häbi oli teda vaadata mingist hetkest. Tal ei olnud väga palju dimensioone, lõpuks jäigi temast mulje kui haprast kergesti manipuleeritavast nukust, kelle ellujäämine ja heaolu sõltuvad täielikult Escobarist. Polnud individuaalsust, enesekindlust, iseseisvust. Cruz küll kenasti üritas mängida Virginiat söakaks, aga kahjuks jõuab lugu ikkagi sinna, et ise olid loll, et temaga mehkeldama hakkasid ja seetõttu oled abitu ka. Tajusin hukkamõistu tema suhtes, film oleks võinud teda natukenegi kangelaslikuma või võidukamana esitada.
Kuigi film on põhiliselt huvitatud Escobari võimukast ja brutaalsest loomusest, mulle see üldiselt täitsa meeldis.
Polnud see nii glamuurne kui teised lähiaastate jandid ropprikastest kriminaalidest, kõvasti oli toorest vägivalda ja otsekohesust. Heas mõttes kreisilt mõjus stseen, kus Escobar räägib Virginiale, mismoodi sõdurid teda vägistama hakkavad, kui naise kätte saavad - see on alati lahe, kui film suudab mind puhtalt dialoogiga judisema panna. Pluss mootorsae käiku laskmine ühes hilisemas stseenis jne. Tundus, et naisterahvad saalis tulid filmi tõesti vaatama eeldusega, et see on rohkem armastuslugu, tegelikult filmi on kavalalt turundatud ja tegemist üsna tüüpilise biograafilise filmiga.
Erilist nüanssi siin pole, aga lugu kulgeb hoogsalt, igav mul ei hakanud. Javier Bardemi nautisin väga, mind lõbustas tõsiasi, et ta oli täitsa paks ja ei pidanud Cruziga kahte minutitki vastu. Samas... kes peaks? Igatahes koomiline oli näha, kuidas nõnda jõukat meest oli kujutatud tüseda mehena, kes voodis väga võimekas pole, teatav iroonia kumas sealt läbi ja nii tundus Pablo mitmekesisema tegelaskujuna. Lihtsalt filmi suurim probleem on see, et Virginia Vallejo, kelle raamatul film baseerub, ei oma erilist väärtust selles loos, tõtt-öelda võiks Cruzi täielikult välja lõigata ja lugu väga ei muutukski.

[Aivar2]

Normaalne film.See film veidi meenutas ühte teist hiljutist filmi Mehhiko narko maffiast - "American Made" Tom Cruise´ga peaosas.Pablo Escobari filmis oli actionit ja tegevust mõnevõrra vähem.(eriti filmi alguses)
Tahtsin kirjutada et ameeriklased selliseid filme oskavad teha kuid üllatusega märkasin et film on üldse Hispaania ja Bulgaaria oma !?!? No hästi tehtud,bulgaarlased !