Postitas Ralf » 23. Mai 2018, 21:57
Ideeliselt põnev psühhodraama patriarhaalsest rõhumisest, loomingulisest vabadusest ja represseeritud seksuaalsusest. Narratiivid rõhutud naise eneseteostusest lähevad aastal 2018 muidugi hästi kaubaks, huvitaval kombel tahtis autor Ana Urushadze panna loo keskmesse hoopis mehe. Mu meelest töötab film igatpidi paremini tänu sellele, et peategelaseks on naine. Tagantjärele mõeldes võib-olla pole ainult hea, et naise võimaldajad ja keelajad selles loos on ainult mehed, kui keskenduda just soopoliitikale. Toredal kombel tõstatab film ka muid küsimusi, näiteks kuidas tahetakse fiktiivset omaloomingut suhestada autoriga ja millised tagajärjed on piiride ületamisel omaloomingus. Selles mõttes kenasti õnnestunud draama, et vähese ruumi ja võimalustega on konstrueeritud igatpidi paeluv lugu, olgugi et see on mõneti kummastav.