Ralf kirjutas:Mul laupäevaks pilet olemas...
Oeh, oli pilet olemas, aga ei saanud seansile minna ja alles nüüd nägin selle stiilse põneviku ära. Suht crazy mõelda, et kõik algas sellest, et üks tüüp oli kiimas.
Ägedalt kunstiline žanrifilm. Igast momendist paistab välja, et filmi esteetikale on kõvasti mõeldud. Värvilahendus on nauditavalt radikaalne, samas see ei tundu üldse võõristav või ebaloomulik. Kirsiks tordil on rütmikas kaasahaarav soundtrack Robilt, kes tegi veel meeldejääva elektroonilise heliriba "Maniacile". Edasi kerged spoilerid.
Mis lugu puudutab, siis ma muidugi teadsin, et tegemist on rape & revenge filmiga ja seega erilisi ootamatusi mu jaoks ette ei tulnud, v-a üks stiilne narkotripp. Ehkki aimasin, et peyote tuleb hiljem mängu, leidis film selleks eriti mõnusa hetke. Teatud hetkedel mõjus lugu ebarealistlikult, aga kujutan ette, et režissöör tahtiski esitleda peategelast, kes on nii kõvast puust, et tundub lausa üliinimlik. Võib-olla peaksime me olema samamoodi üllatunud nagu mõnd ema nähes, kes beebi päästmiseks järsku auto üles tõsta jaksab. Ja oleme ausad, action-filmides saavad mehed palju raskemalt vigastada ning ei pilguta silmagi, nii et võime uskuda ka Jenniferi ellujäämist. See "fööniksi tätoveering" sümboliseeriski tema uuestisündi. Nagu fööniks, tõusis ta ka sõna otseses mõttes tuhast, pannes puu põlema. Loomadest on filmis üleüldse lahedad sümbolid tehtud. "Kättemaksus" on tunda ka "Kill Billi" mõjusid. Võib-olla lavastaja mõtles, et kui Beatrix elas üle selle, et teda pähe tulistati, siis peaks ka Jennifer ellu jääma. Ja kui "Kill Bill" ei ole vahepeal kuigi realistlik ning selle üle ei viriseta, siis miks peaks see film olema.
Hindan, et vägistamist ennast väga põhjalikult ei näidatudki. Äkki seepärast, et lavastajaks naine, kes pole võib-olla huvitatud sedalaadi situatsiooni üksikasjadesse süvenemisest. Me nagunii teame, mis Jenniferiga tehakse. Tüdruku piinadest kõnelevad tervitatavalt rohkem tema emotsioonid, mitte detailsed pikaldased kaadrid seksuaalsest vägivallast, mille ohvriks ta langeb. Mulle üleüldsegi tundus, et Jenniferi innustas kätte maksma rohkem see, et teda tappa üritati. Välimus on tal koopast välja tulles megalahe, meenutas amatsooni vms. Prantsuse žanrifilmides on alati figureerinud lahedad naised ja "Kättemaks" pole erand. Seejuures tema vastased olid palju hädisemad, kui ma oodata osanuks. Mind lõbustab selline tõlgendus meestest, et alguses on küll valmis oma agressiivsust ja dominantsust näitama, aga kui oht tekib, siis muutuvad kohe mökudeks. Tegelaste osas oli kõik väga hästi tasakaalus.
Ja veel:
- Vahukommid šokolaadis on fantastilised. Just need karu kujuga. Soovitan proovida. Film tekitas nende isu täiega.
- Richardit mängiv tüüp on Scott Speedmani teisik.