Postitas JazZ- » 01. Mai 2018, 02:01
Kui Ralf, kes teatavasti toitub mõrvalugudest sama isukalt kui Issei Sagawa oma kaastudengist, ütles, et "Caniba" oli isegi tema jaoks liiga eksperimentaalne, oli see juba üsna selge märk, et midagi väga head oodata pole. Kuna "Caniba" seansi ajal polnud mul aga peale bussi üldse midagi oodata, otsustasin siiski Isseile võimaluse kinkida. Vahetult enne filmi antud hoiatus, et see on üsna ebamugav vaatamine, osutus küll tõeks, aga mitte nendel põhjustel, mida eeldasin, sest inimeste söömise (võlude) tagamaadest suutis sissejuhatuse teinud Endel Talvik tunduvalt parema kokkuvõtte teha kui terve järgnev film. Küll aga oli väga ebamugav poolteist tundi järjest (ekstreemses) lähivaates Issei ja tema venna nägu passida - tekitas umbes sama ebameeldiva tunde kui inimesed, kes rääkides liiga lähedale seisavad ja isikliku ruumi seadust rikuvad. Natuke kurb muidugi, et vendade vaheline bond'imine ära jäi, sest Issei ei suutnud oma velje näksimissaavutusi piisavalt hinnata - oleks ehk lisanud selle hädavajaliku kliimaksi, mis sellest filmist filmitaolise asja oleks teinud.
Veidi nagu oleks vaadanud mingit "Mindhunteri" footage'it, kus väga purjakil Holden on kaamera kogemata sisse zoominud ja ühtlasi unustanud kõik oma nipid huvitava info välja meelitamiseks.
1/10