Wes Anderson nagu Wes Anderson ikka. Mina selle autori fänn ei ole, vaatan tema šedöövreid teatava skepsisega ja iga kord pean endalt küsima, et miks ta ikkagi teeb neid filme.
Korra on ta juba meile tõestanud, et oskab terast nukufilmi teha, nüüd proovis uuesti. Esitleb ta oma nägemust lähituleviku Jaapanist ja saarest, kus elavad üsnagi iseloomutud koerad.
Nagu Andersonile kohane, on filmil vapustavalt omapärane ja detailirikas esteetika. Meelde jäävad ennekõike lahedad kompositsioonid. Jaapanis toimub tegevus ainult sel põhjusel, et Andersonil oli selline tuju. Süžee seisukohalt see oluline pole. Ma ei ütleks, et Anderson ekspluateerib Jaapanit, aga ikkagi tundus, et tema mõttekäik oli umbes selline, et sushi ja geishad teevad tema filmi veel eksootilisemaks. Väga stereotüüpselt ja abitult mõjus vahepeal see Jaapan. Veel jahmatavamalt mõjus see, et
Oleks võinud rohkem keskenduda koerte saarele, selles keskkonnas oli palju potentsiaali, aga kokkuvõttes jäi seegi osa seiklusest kuivaks ja väheütlevaks. Mind need koerad ei kõnetanud, terve filmi vaatasin neid umbes selle pilguga, et selle häält loeb Edward Norton ja tolle häält loeb Jeff Goldblum. Suur osa filmist oli mu jaoks lihtsalt butafooria.
Rasmus kirjutas:Väga vahva film! Ei oleks "Resident Evili" lavastajalt sellist teost oodanud. 4/5
Ajad Wes Andersoni segamini Paul Thomas Andersoniga!