Postitas JazZ- » 02. Veebruar 2018, 16:08
Kuigi 2017 aastana oli järjekordne pettumus, siis iroonilisel kombel ei tulnud siia teemase filmide valimine minu jaoks üldse kergelt, sest teoseid, mille nägemise järel ma ennast tõesti isiklikult solvatuna tundnuks, vist praktiliselt polnudki. Keda kunagi solvatud on, teavad, et tunduvalt rohkem teeb haiget, kui sõnad "su teksad on hirmus koledad" pärinevad isikult, kelle arvamust sa austad (su vanaemalt), mitte isikult kellega sul kunagi eriti tugevat sidet olnud polegi (su teiselt vanaemalt). Seega ei saanud ma siia rahuliku südamega visata selliseid nimesid nagu "Star Wars: The Last Jedi" või "Justice League", millest ma lihtsalt kunagi vähimalgi määral hoolinud pole. Hoolimatus juhatab aga suurepäraselt sisse sihtmärgile kõige lähemale saanud "Ringsi", sest viha, mida ma selle produktsioonimeeskonna hooletu suhtumise pärast tundsin, võib parematel päevadel ka "pettumuseks" nimetada. "Blade Runneri" ja "Star Warsi" saagade teatepulga saanud inimesed on vähemalt üritanud originaali austusega suhtuda ja neile väärikas järg valmis meisterdada, aga "Ringsist" oli selgelt näha, et kedagi lihtsalt ei kottinud. Kuna mul vastavasse projekti aga juba varasemalt eriti palju usku polnud, siis väga sügavalt reedetuna ma ennast tegelikult siiski ei tundnud.
Järele mõeldes oleksin võinud tegelikult ka "The Bye Bye Man"-i nomineerida, sest arvestades neid kihutuskõnesid, mida Jonathan Penner "Survivor: see hooaeg, kus olid Facts of Life'i Lisa ja laste pornograafia eest vangi läinud Skupin" episoodides läbi viis, oleksin tema sulest küll tugevamat filmi oodanud. Tegelikult ei oleks ka "The Mummy" siia halb kandidaat olnud - kuigi ma seda näinud ei ole (ja ilmselt ei kavatsegi näha), kannan selle peale ikka vimma, et see Dark Universe'i kiiremini maataasa tegi kui Voorheeside pere noorte suvelaagri. Teoorias oleks "Mummy" võinud ju hoo sisse lükata täiesti toredatele filmidele, mille peale mõttetult raha kulutada.
Kui mälu ei peta, siis lõpuks esitasin hoopis "War for the Planet of the Apesi" ja "Blade Runner 2049", sest nende eellased mulle enam-vähem meeldisid ja lisaks sai neile pärast linastumist osaks rohkem ülistuslaule kui kõikidele märtrisurma läinud rüütlitele kokku. Seega ootasin, et need vähemalt mingitele standarditele vastaks (peale 1.9:1 aspect ratio), aga seda nad kahjus teha ei suvatsenud. Hääle andsin austusest "Alieni" fännidele hoopis "Alien: Covenantile", mida ma isegi näinud pole, aga et teised kaks nominenti minus mingeid pettumusega seotud emotsioone esile kutsuks, peaksin küll pool aastat järjest hüpnotisööri juures käima.