Postitas Rasmus » 16. Jaanuar 2019, 00:44
Mis teha, Rocky on ikka mu suurim nõrkus. Põhimõtteliselt piisab sellest, et Sly tuleb oma nukra pilguga kaamera ette ja ma olen totaalselt võlutud. Võiks arvata, et see asi on ennast ammendanud, aga millegipärast ikka toimis ja töinasin kinosaalis praktiliselt kaks tundi järjest. Ma ei saa aru, mis värk sellega on, et just Rocky mu iga kord niimoodi emotsionaalselt läbi võtab. Neil filmidel on mingi ehedus, mida Hollywoodis vist eriti tihti ei kohta. Maalähedus ja traagika.
"Creed II" on nõrgem kui eelkäija ja natuke liiga etteaimatav, aga läbinisti siiras ja truu film otsast lõpuni. Võib-olla ainult see puine vene keel natuke tõmbas filmist välja, aga muidu täpselt selline "Rocky" film, nagu me oleme viimastel kordadel harjunud nägema. Tõsi, kohati natuke liiga sarnane neljanda "Rockyga", aga too on selline action-spordifilm, mitte kvaliteetne draama, nii et ehk on selline isemoodi uusversioon isegi õigustatud. Pealegi on fakt, et vanamehi on palju põnevam ekraanil jälgida kui noori täkke. Dragode omavaheline suhe oli kirss tordil.
Tõesti loodan, et see pole Sly jaoks viimane kord Rockyt mängida, aga kui on, siis igatahes korralik lõpp.
Objektiivselt 7/10, emotsionaalselt aga täielik Ameerika mäed.