Avastasin eile maailma kõige ilusama asja - ja ei, mitte peeglisse vaadates. Otsustasin hoopis a-ha'd kuulama hakata (sest kuulasin Totot ja tundus loogiline protsess???) ning avastasin, et nad andsid mullu ühe imelise akustilise kontserdi. Lisaks avastusele, et nende repertuaar polegi täielik saast, kuulsin ka "Take on Me"
unplugged versiooni ja armusin selle 58-aastase härra häälde lootusetult ära. Jumalik!
a-ha - "Take on Me" (unplugged)