Müts maha, et nii tugeva ideega film nii nõrgalt teostada suudeti - sellise katsumusega mahasaamist pole ma vist juba "Perfect Sense'ist" saati näinud. Kuni Matt Damoni kahandamiseni tundus lool tegelikult potentsiaali olevat küll, aga koos Mattiga kahanes järk-järgult ka lootus, et kinolinalt veel midagi huvitavat välja võiks kooruda. Sisuliselt minetas filmi algidee pärast väikeste inimeste maailma ümber kolimist üldse olulisema tähenduse - selle kasutus koondus suuresti Matt Damoni tegelasele taustaloo andmisele ja mõningasele keskkonna- ja sotisaalkriitikale. Arvestades kui ajupesune maik nendest "see tõesti ongi NII lihtne ja NII mugav!" kahandamise reklaamlausetest suhu jäi, eeldasin, et kunagi ujuvad sealt lagedale ka mingid hirmsamad probleemid kui
Terve nende kogukond sõltus ju põhimõtteliselt täielikult suurte inimeste heast tahtest, millega neil kuidagi utoopiliselt vedas, sest iseenesest pole genotsiid kunagi varem nii lihtne olnud.
Võiks ju arvata, et ükski film, kus mängib Christoph Waltz, ei saa halb olla, aga kes on "Water for Elephantsi" näinud, teavad, et see pole päris tõsi. Oma stseenid varastas Waltz (koos kergeusklike rahaga) küll, aga väga palju(sid) tal just päästa ei õnnestunud (spoilerid? - ei ole).
See asiaat mõjus jälle suhteliselt tüütult - kutsuge mind rassistiks, aga see "ma ei oska inglise keelt, aga olen muidu väga tarmukas" stereotüüp tundub ometi kuidagi veel rassistlikum kui mina ja Ku Klux Klani liikmeskond kokku (kui need orjatöölised päriselt ka nii tüütud on, siis ostan rõõmuga H&M'i kaupa edasi).
Probleemide kokkuvõttega sai keegi ICM'is tegelikult juba päris hästi hakkama:
The tone of the film is never settled. The comedy never hits, the drama seems fake and the meandering plot never leads anywhere important.
Muidu vahva, et Matt Damoni naise nimi Audrey oli.
5/10 idee ja Christoph Waltzi eest