Allakäigu lapsed

[JazZ-]

Allakäigu lapsed
Children of the Fall (2017)

1970ndate alguses saabub Iisraeli oma juudi juuri avastama nooruke Rachel. Temast saab kibbutzi vabatahtlik. Paraku selgub õige pea, et teda ei võetagi vastu kui kauaoodatud sugulast ja Yom Kippuri ehk lepituspäeva eelõhtul juhtub midagi sellist, mis annab sellele Iisraeli kõige tähtsamale pühale hoopis teise tähenduse…

Tugeva sotsiaalkriitilise alltekstiga film osutab sügavatele haavadele ja vastuoludele juudiriigi rahva teadvuses. Sellesama rahva teadvuses, keda on ikka ja jälle rõhutud ning kes pole leidnud oma posttraumaatilisele stressile muud ravi, kui vastata samaga – vägivallaga.

Loe täielikku tutvustust siit

[Rasmus]

Ma olen üldiselt see, kes ärgitab inimesi mitte ärrituma õudusfilmitegelaste rumaluse peale, kuna "sa ju ei tea, kuidas sa ise sellises olukorras käituksid", aga ma tean väga kindlalt, et ma EI LONGIKS MÖÖDA HOOVI RINGI, SAMAL AJAL KUI PÜSSIGA MÕRVAR MIND TAGA AJAB!!!

Spoiler :

Reaalselt ka, tšikil polnud enne viimast stseeni füüsiliselt mitte midagi viga, oleks võinud rahus minema lipata.

Nojah, natuke andis juurde, et peategelase (ehk essentsiaalselt final girli) perekonnanimi oli Strodensky, mida ta sujuvalt Strode'iks lühendas , aga ära mängi oma õnnega, filmiraisk, üks "Halloweeni" reference sind juba nii naljalt ei päästa! Algul tundus päris vahva, et tegemist nii puhtakujulise 80ndate lõikumisfilmiga on (kui kogu kultuuriline pask taust välja jätta), aga kui aru sain, et maha pole viksitud mitte ainult vorm (= loomingulised surmad), vaid ka tolleaegsete õudukate igasugune loogika eiramine, sitt näitlemine ja aeg-ajalt lausa puhtakujuline idiootsus, haarasin peast ja võitlesin peavaluga nagu Garli oma esimesel vabal päeval. Alustades sellest, et 20ndates peategelane ei näinud välja päevagi noorem kui mu ema (ja vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole ma enam päris 5-aastane), lõpetades näiteks sellega, et

Spoiler :

mõrvar, kellel polnud vähimatki võimalust näha ega teada, kuhu final girl peitunud on, otsustas oma kõhutunde (???) põhjal pidada sellesama peidukoha kõrval paariminutilise kõne, teadmata, kas seal üldse keegi on?!?!?!?!?!?!

Närvi ajab, noh! Ma saan aru, et taheti 80ndate stiilis õudukat teha, aga ega see mingi "Hatchet" ole, et tolle aja rumalusi spoofida. Ikkagi tõsine film ja see slasheri aspekt on ainult backdrop põhjapanevamale sõnumile. Nii et ei aita sugugi kaasa, et tegelased täielikud debiilikud on. Ainuke tüüp, kes vähegi sümpaatne oli, oli see kanepivanamees.

Spoiler :

Ja post-credits stseeni põhjal ehk Bobby ka.

Aga kui te tõesti tahate näidata, kuidas peategelane napilt legaalsele süütukesele kutile kanepit peale surub, siis vabandust väga, aga ärge fucking lootkegi, et ma talle pärast kaasa hakkan tundma. Või miks üldse kaasa tundma, kui ta isegi ei saa viga ‒ SEE, ET SU SÄRK ON VERINE, EI TÄHENDA, ET SA OLEKSID HAAVATUD!!! Ja noh, kui tahta detailidesse minna, siis neid tardsusi jagub küll ja veel: kuidas nuga haavast välja tõmmata, kuidas mingi täiesti tömbi esemega kedagi pussitada, kui hästi noad lennata oskavad jnejne. Also, kui keegi tapjat kohe ära ei arvanud, siis tasuks ilmselt... ee, rohkem filme vaadata?

Kindlasti kõige rumalam film, mida ma PÖFFil olen näinud. Enamasti on PÖFFil vähemalt kunstiline sitt ‒ no selline, et saad aru, et ongi tahetud täpselt sellist filmi teha. See on lihtsalt kogemata väga tardilt välja kukkunud.

Aga üldiselt mulle meeldis. Lahe idee, parajalt meelelahutuslik ja noh, ikkagi slasher! Vist isegi kõige 80ndatelikum uus slasher, mida ma näinud olen.

Spoiler :

Eriti selle kuuma blondi tšiki surm heinas, väga-väga täppi pandud kõigega, sh riietus.

4/10

[JazZ-]

Kõige elavamaks mälestuseks "Childer of the Falli" kinoseansilt jääb minu jaoks ilmselt abitustunne filmijärgsel diskussioonil Kinoveebi peatoimetaja ja Forum Cinemasi programmijuhiga, kui üritasin meeleheitlikult kätega vehkides selgeks teha, miks film erinevalt mu opponentide arvamusest "kohutavalt halb ja mõttetu" polnud. Muuhulgas käisin välja näiteks sellised argumendid nagu "mhh", "ei", "aga" ja "nagu". Minu vastu parem ära sõda alusta, sest sa kaotad ilma halastuseta! Kuigi nüüdseks on mul pikemate sõnade välja mõtlemiseks olnud peaaegu nädal, siis olulisel määral ma oma kaitsekõne kahjuks lihvida suutnud pole.

Nagu režissöör pärast seansi lõppu väga särasilmselt rääkis, oli tema unistus teha 80ndate stiilis ajuvaba slasher, mis rangelt kõiki žanrireegleid jälgiks, nende hulka kuulub aga teatavasti ka paras kogus rumalust. Samas oli filmil sügavam poliitiline taust, mis vist inimeste jaoks häiriv tundus - otsusta ära, kas tahad teha teravat ühiskonnakriitikat või jaburat veristamist, mõlemat korraga ei saa! Mitte, et poliitilise tausta külge pookimine midagi erakordselt tarka oleks - mingi allteksti annaks mõne reaga juurde kleepida absoluutselt igale veristamisele: mõrvariks näiteks mingi DJ Megahausen ja siis öelda, et filmi sõnumiks on klassikalise rokkmuusika surm. Samas kaldun arvama, et usulise tausta väike mõjuvõim peitus mõneti ka tõsiasjas, et see Eesti harimatule publikule lihtsalt pisut kaugeks jäi. Kui keegi siin mingi "Keskerakond mõrvab reformikaid" nugistamise teeks, oleks kõik 100% sillas, fakt. Sellega seoses ka kõige olulisem põhjus, miks ma "Childerit" kuidagi negatiivselt hinnata ei suuda: kuna Iisrealis pidavat žanrikino sarnaselt Eestile (ja Rasmusele) veel lapsekingades olema, siis leian, et filmi krisitseerimine saadab universumisse vale sõnumi. Mingid rahavennad ei mõtle iial, et publiku leige vastuvõtu põhjuseks on vähene intelligentsus mõrvamisel, rohkem "Nagu näha, ei taha rahvas näha inimeste verist mõrvamist, ärme rohkem õudusfilme teha lase. Elagu aeglaselt kulgevad draamad lauanõude kõlistamise ja pikkade vaikushetkedega!". Samas peitub sellises suhtumises võib-olla põhjus, miks "Klassikokkutuleku" järel Eestis mingi hirmhalbade komöödiate monopol tekkinud on (jajah, kaks filmi on selle termini kasutamiseks täiesti piisav arv), nii et raskus öeldicus. Ajah, see laul, mida Bobby laulis oli ilus ja lisaks ütlesid nad vahepeal "David Bowie", mis teil selle vastu kosta on, Spellbound ja LiveForThis?!

Võib juhtuda, et olen lihtsalt kallutatud, sest lavastajal oli seljas sama särk, mis minul.

7/10