Postitas Ralf » 24. August 2017, 17:11
Üpriski söödav žanrifilm, mis ei ole küll sama meelelahutuslik kui mitmed teised analoogilised märulikomöödiad, kus Samuel L. Jackson säranud on ("The Long Kiss Goodnight", "The 51st State"), kuid pole vähemalt piinlikult rumal, saab kenasti hakkama peategelaste suhestamisega ning pakub mitmekesist hästi lavastatud actionit, mis tundub reaalne ja vahetu. Hästi tehtud on nt "Heati" vaimus tulevahetus tänaval ning kaklus tööriistakaupluses. Sellist tüüpi filmid kipuvad tihti palju vildakamad välja kukkuma.
Mis väga ei klikkinud, oli huumor ja tegelaste igavavõitu iseloom. Mulle iseenesest läks korda, kuidas Darius ja Bryce vastanduvad - üks mängib kindlate reeglite järgi ja mõtleb kõik läbi, teine käitub impulsiivselt. Filmil õnnestub luua situatsioone, kus kummagi mehe töömeetodid osutuvad väga kasulikeks ja seetõttu sobivad nad hästi partneriteks. Ühtlasi on nad alateadlikult teineteise õpetajad, sest seal tööriistapoes käitub Bryce hoopis nagu Darius käituks (üritades vastast suvaliste ettejuhtuvate tööriistadega maha koksata).
Ka tõstatab film nende kaudu küsimusi õigluse osas, sest Darius on mees, kes tapab kriminaalseid suurkujusid ja Bryce jälle kaitseb neid. Ometi on Darius see, kes türmis istub. Lugu kehtestab alguses ära, kes peaks olema paha kuju ja kes hea, aga need rollid hakkavad vaikselt vahetuma. Hindan, et filmil õnnestub ka tegelaste tausta avada, ilma et tempo selle arvelt tõsiselt raugeks. Lihtsalt ei olnud kumbki piisavalt kiiksuga, et nad kauaks meelde jääks. Tore, et nad mingid debiilsed klounid polnud, aga pisut kuivaks jäid mõlemad.
Energiat filmil jätkub, aga natuke "been there, done that" maik on juures. Muhe vaatamine, ent ei midagi mälestusväärset.