Ikka tõsine pettumus mu jaoks. Ralf pole õigete arvamustega kunagi eriti silma paistnud ja Zinera vihkab nagunii valimatult kõike, aga tõesti ka sina, Aivar2? Ootasin enamat!
Annan endast nüüd parima, et külma loogika ja ratsionaalsete argumentide kombineerimisega ümber lükata mõned kõige absurdsematest kommentaaridest, mis siin teemas siiani silma on hakanud:
- "... aga film väga igav" - Ei olnud.
- "VÄGA IGAV" - SU EMA ON VÄGA IGAV!
- "Nõus Ralfiga" - Väide, mis lihtsalt kunagi tõene pole.
Ralf kirjutas:... või õigemini, kas ühelgi tegelasel oli nimi ka?
Olgugi et "Nolan kirjutab hingetuid tegelasi" on üks mu lemmikteemasi pärast "Tähtede äraarvamise mängu", ei ole seekord kriitika tühjade karakterite kohta minu arvates eriti paslik, kuna jutustati Dunkirki, mitte ühegi konkreetse sõjaväelase lugu. Paradoksaalsel kombel oli tegu kõige samastatavamate tegelastega, keda mul vist iial kinolinal näha on õnnestunud - suurema osa filmist oli tunne nagu võitleksin ise uppuvas laevas elu eest või pommitaksin lennukiga sakslasi, mitte ei mugiks mugavas kinotoolis popkorni*. Kuna ma pole sellist surmahirmu tundnud 5. klassi rahvastepallimängudest saati, jäävad eelnevalt väljatoodud
"väga igav" kommentaarid mulle tõesti üsna arusaamatuks. Mis aga klassikalise narratiivi puudumisse puutub, siis see oli minu silmis pigem positiivne, igal juhul ei tekkinud mul kordagi igatsust mingi
"Algul nõrgavõitu näiv sõduripoiss, kellesse kellelgi usku pole, päästab filmi lõpus toore tahtejõuga 2 miljonit inimest" looarenduse järele; publiku halvale närvikavale rõhumine oli palju huvitavam lähenemine. Nolan on muidugi ise ka tunnistanud, et "Dunkirk" on siiani tema kõige eksperimentaalsem film, nii et selles mõttes Ralfi
"Nolan tahtis teada, mis tunne sõjafilmi teha on" kommentaar väga mööda polnudki, lihtsalt minu arvates sai ta sellega ka hakkama - võiks isegi öelda, et hästi.
* Mitte et ma seda kunagi teeks, popkorn on ilge.LISADAccording to actor-director Kenneth Branagh, roughly 30 veteran Dunkirk survivors, who were in their mid nineties, attended the premiere in London. When asked about the film, they felt that it accurately captured the event but that the soundtrack was louder than the actual bombardment, a comment that greatly amused director Christopher Nolan.

(Ärge laske ennast video eksitavast pealkirjast eksitada)
Mu õe arvamus treileri põhjal:
tundub igav sojafilm aga seal mangivad cillian murphy ja tom fordy
8-9/10, see Nolan hakkab mulle juba täitsa meeldima!