Spoilerid incoming!
Esmalt adresseerin Garli kaebusi. 2x07 mind sedavõrd ei häirinud. Mitte et New Yorgi gäng mind vähemalgi määral kottinud oleks (olin juba hooaja alguses närvis, kui 008-t trikke tegemas näidati ‒ seda suunda EI OLE vaja explore'ida), aga lühikese episoodi täitis see lugu ära küll. Olin juba valmis vihkama või isegi skippima, aga polnud midagi hullu. Alguses häiris, kui gullible Eleven oli, aga õnneks hakkas tal parem.
Mis toob mind tagasi minu eelmise postituse juurde: Eleven oleks võinud surnuks jääda!!! Suurema osa hooajast veetis ta eksiilis ega andnud tegevustikule midagi juurde. Jah, Hopper-Eleven duo töötas kenasti, aga oleksin suutnud ka selleta elada. Eleveni eksistentsi tõttu oli Mike terve teise hooaja nõme ja jonnakas emo, nii et kahju on way suurem kui kasu (2x07 oli ju ka Eleveni süü). Lisaks polnud see selgitus Eleveni ellujäämise kohta absoluutselt loogiline, ta pmst plahvatas esimese hooaja finales ju!!!
Eelmise jutu jätkuks: Max >>>>>>>>>>>>>>>>> Eleven. Mike on Maxi vastu terve hooaja vältel rõvedalt ebaviisakas ja ta ei vabanda selle eest MITTE KUNAGI!!! Ja siis tuleb veel Eleven ka tagasi ja käitub selle tegelasega, keda me oleme vahepeal armastama hakanud, nagu täielik m*** (ma ei julge enam ropendada, äkki Jaz bännib). Terve hooaeg on juttu sellest, kas Max saab selle n-ö Losers' Clubi uueks liikmeks, ja TA EI SAAGI!!! Muidu ju hästi kirjutatud sari, aga selle asja puhul tahaks küll kellelegi vastu vahtimist anda ‒ lunastuseks oleks olnud finale lõpus ainult ühte stseeni vaja, mis näitaks, et Max on nüüd ka klubis. Praegune olukord ongi lihtsalt see, et vahva punapea, kes kodus vaimse (ja võib-olla ka füüsilise?) terrori all kannatab, saab 9 episoodi järjest teenimatut heiti, ja keegi ei palu talt lõpuks isegi vabandust ega aktsepteeri teda võrdsena. WTF???
Jonathan-Nancy-Steve armukolmnurk on välja mängitud uskumatult hästi. Kui esimese hooaja lõpus olin nukker, et Nancy jäi kokku Steve'iga, siis nüüd olen kurb, et Steve üksi jääma pidi. See algselt tavaliseks jockiks mõeldud tegelane kasvas juba esimesel hooajal korralikult, aga teisel hooajal tõesti lausa mühinaga. Steve'i ühised stseenid Dustiniga olid puhas kuld ‒ tõesti armastan neid hetki sarjades, kus kaks tegelast, kes omavahel kunagi suhelnud pole, juhuse tahtel kokku susatakse ja sealt midagi fantastilist välja tuleb. Steve ja lapsed kombo on selle hooaja paremaid elemente!
Vahelduseks midagi negatiivset, mis, tõsi küll, läheb pigem nitpickimise valda. How the fuck suutsid Joyce ja Mike (või oli Hopper ka abiks?) Willi kritselduste põhjal adekvaatse kaardi kokku panna??? Ma võin veel kuidagi uskuda, et Bob sai Lovers' Lake'i põhjal aru, mis kaardiga on tegu, aga see, et suvalised kritseldused terviku moodustasid, käib mul üle mõistuse. Ja kui Willil see info olemas oli, siis miks ta üldse niimoodi kritseldama pidi? Oleks võinud ju palju väiksemal kujul sama asja joonistada ja oleks olnud märksa hoomatavam info. #absurd
Ei saa jätta mainimata, et tegelastest on sel hooajal parim
Bob!
Täiesti uskumatu kasvamine. Ma olen kindel, et algul pidasid kõik teda tobedaks malbe (kasu)pereisa prototüübiks, aga vennast sai tõesti hooaja staar. Surm oli väääga harsh (ehkki ettenähtav), aga kui pärast seda välja tuli, et tüüp oli AV klubi asutaja ja näidati neid mälumänge or wadeva, mis ta Willile heast südamest toonud oli, võttis tõesti kurvaks. #FuckBarb #JusticeForBob
Vist sai enam-vähem kõik. Popkultuuri vihjeid oli vist seekord natuke liiga palju, muusika oli ka juba selline "Suicide Squadi" stiilis greatest hits 80ndate asjadest. Ja tuleb tunnistada, et põhi-story'st (juba teist aastat järjest) ma eriti ei vaimustunud. Mingi võrgustik Hawkinsi all ja Shadow Monster, keda me kunagi ei näinud, lisaks possession story Willi näitel ‒ wtf??? Ma olen täiesti kindel, et ma pole sugugi ainuke, kes nende võrgustiku-stseenide ja Willi nägemuste ajal välja zone'is ennast, sest, noh, keda kotib!? Esimene hooaeg oli ka see Upside Downi ja demogorgoni kombo, millest ma õigupoolest eriti aru ei saanud. Et demogorgon, kes on jõhker kiskja ja sööb kõike, mida näeb, röövis Willi ja hoidis teda elus, kuni ema ta üles leidis? Prolly pole mu loogika õige, aga see näitab, kui ebaoluline roll pahalastel siin sarjas mängida on. Tegelased on imelised ja kõik panused on nende peal, nii et üldisest storyst on valdavalt pohhui.
Aa, üks asi tuli siiski veel meelde. Miks te Dustini vahepeal ära rikkusite???
Need lapsed peaks olema targad ‒ rohkem küll sellist jama näha ei taha, et üks meeldivatest tegelastest koletise tekkele kaasa aitaks. Õnneks toetub Netflixi formaat binge'imisele, nii et Dustinile püsivat kahju ei tehtud ‒ oleks see nädalast-nädalasse seep, oleks teda mingi pool kuud järjest vihkama pidanud, ja seda on juba raskem lunastada.
Aa x2, väga meeldis ka see, et see põhiteadlane, kes tundus algusest peale kurjasid plaane sepitsevat, oligi tegelikult hea tegelane. Umbes sama teema nagu Bobiga, aga tagasihoidlikumalt.
