Taskunoamees

[Ronet]

Taskunoamees
Swiss Army Man (2016)

Hank (Paul Dano) on üksikul saarel loobunud lootusest veel kunagi koju pääseda. Ühel päeval muutub aga kõik, kui lained uhuvad kaldale laiba nimega Manny (Daniel Radcliffe). Neist kahest saavad kiiresti sõbrad ning nad sukelduvad üheskoos suurde seiklusesse, mis peaks viima Hanki tagasi tema unistuste tüdruku juurde.

Loe täielikku tutvustust siit

[Rasmus]

Veider.

"Cotton Eye Joe" pole küll varem nii hästi kõlanud. Soovitan isegi Ralfile!
Minu meeleheaks oli peategelase mobiilil sama taustapilt, mis minul.

Aga kui tihti ikka filme näeb, mis lõppevad sellega, et

Spoiler :

Mary Elizabeth Winstead ütleb "what the fuck?"

Nii et 7/10

[Ronet]

Peeretamine pole enam kunagi endine.

8/10

[Jolt]

Pole vist kunagi varem näinud, et nii palju inimesi lahkuks poole seansi peal mitte-festivali filmi ajal. Dunno, mis filmi nad traileri või nime alusel vaatama tulid, aga kindlasti mitte peeretava-Harry-Potteri-laibaga-muusikal-komöödia-romantilist-filmi. Kusjuures lahkumine käis umbes kolmes laines. Viimane ports inimesi läks ära üsna vahetult enne filmi lõppu ehk siis kui kulminatsioon juba terendas. Kõik, kes "Swiss Army Man'i" lõpuni vaatasid, paistsid aga väga heatujulised.

Nii et jah, tegu on üsna ilmselt rahvast kaheks jagava filmiga. Tunnen kaasa igaühele, kes läheb seda pahaaimamatult kohtingu käigus vaatama, sest noh traileris olid ilusad värvid ja muusika kõlas mahedalt. Kummalist ja koledat ja tabu on väga palju... aga see kõik on välja mängitud nii lummavalt ilusalt, et minu võlus SAM totaalselt ära. Üsna maagiline, mis komponentidest suudetakse midagi nii eredat ja kirgast teha. Vahetult peale nägemist on seda väga enneaegne öelda, kuid hetkel tundub, et see film haagib oma veidruste ja suurepärase taustamuusikaga ennast pikaks ajaks mu mõtetesse. Lisaks muidugi props sellele finaalile,

Spoiler :

mis vaatab filmis juhtunule väga ausalt otsa. Kui too kulminatsioon oleks olnud sentimentaalne ja üritanud jõuda lahenduseni, kus kõik laabub Hanki jaoks justkui ideaalselt, oleksin üsna pettunud. Suurepärane näide sellest, et tragöödia ei pea olema sugugi alati olema melodramaatiline.

Kuigi surnu peerud on ilmselt kõige lääpunumad kõhutuuled üldse, siis "Swiss Army Man" tervikuna on kogemus, mis mõjub vägagi värskendavalt.

[Zinera]

7/10
Üsna veider film, kohati ikka ülimalt ajuvaba, aga samas ei saa öelda, et meelt ei lahutanud vms, täitsa meeldis.

Harry Potter on laibana ikka üsna osav.

Peeretamine pole enam kunagi endine.

[Pixie]

Läksin filmi vaatama arvamusega, et kas see kas sakib sajaga või on nii vapustavalt ajuvaba, et naudin iga hetke. Kummalisel kombel pole ma paar päeva hiljem endiselt suutnud välja mõelda, mis seisukohale jääda.

[uLtImAtEcRiTiC]

Kahjuks ei ole teie alandlik teener selleks võimeline, sest tema IQ kahanes selle filmi vaatamise käigus hüppeliselt. Esialgu võis ju idee „paneme Paul Dano mängima meest, kes on üksikul ­saarel ja leiab laiba, mis temaga ­kõhugaaside väljutamise keeles suhtlema hakkab ja oma erektsiooniga talle koduteed juhatab“ naljakas tunduda. Aga teate neid nalju, mis teoorias tunduvad lausa geniaalsed, kuid realiseerudes tekitavad lihtsalt piinlikkust? „Taskunoamees“ ongi täpselt selline. Ebameeldiva kehalisuse (ennekõike gastroenteroloogilised probleemid) peale mängimine ja osavalt välja rihitud „veidrus“ ei suuda varjutada tõsiasja, et see film on originaalsest ideest hoolimata seest tühi nagu seniilse rauga pangaarve pärast Liis Haaveli külaskäiku.

Vot siis. Ma ei tea, mulle üldiselt meeldis. ~ 7/10

Spoiler :

Tõsi, mingil hetkel sai kergelt villand sellest peeru ja ereka teemast. Samas lõppu ei suudetud pekki keerata ja hetk, kui Hank sealt metsalt lõpuks välja tuli, oli küll etteaimatav, aga samas meeldiv kulminatsioon.

[Kickflick]

Veider, vaimukas, intelligentne, kaasahaarav. Daniel Radcliffe oli suurepärane, Potterist oli küll asi kaugel.

[Ralf]

Ah, ei tea.
Kurioosne ja üsna unikaalne muidugi, aga polnud päris minu maitse. Tundsin pidevalt, et vajan sügavamat konteksti, et toimuvaga suhestuda natukenegi, mis mu jaoks on oluline loo tunnetamiseks ja nautimiseks. Muidugi vahepeal oli pull jälgida seda häbematut veiderdamist. Mõtlesin, et Samuel Beckett kohtub Dumb & Dumberiga vms. Võtab hästi kokku filmi. Kokkuvõttes jäi mulje, et tõsised droogid oleksid aidanud sellest palaganist täie elamuse saada.
Selline teos, et seansi ajal publikus enamik kratsivad kukalt ja osad kõkutavad naerda.