
1. Kuldne Trio - Perekonnatola
Kuldne Trio on vaieldamatult nelja kuni (vähemalt) seitsmeaastase minu lemmikansambel ja Perekonnatola nende kõige kuulatum album ja Chiri-Biri-Pinn sealt kõige põhilisem lugu (sest tollal päris kuulus Andres Raid sai kerepeale, hehe). Lisaks muidugi Kosmonatu Laika, mida ma mõnikord lasin, et oma sugulast nutma ajada, sest oli teine sellise õrna hingega, aga mulle pakkus see tol ajal nalja (ilmselgelt kerged sotsiopaatlikud kalded). Aga kokkuvõtlikult võib öelda, et tegemist on mu esimese lemmikalbumiga.
(Ma võiks selle asemel tegelikult panna ka Otto-Triinu kasseti, mis sai ribadeks kuulatud, aga Kuldse Trio omas mäletan ma rohkem.)

2. Backstreet Boys - Millennium
Kuigi mul oli ka Spice Girlsi hoog samas vahemikus, siis ühtegi albumit ma neilt ei omanud, erinevalt antud kassetist. Ma ausaltöeldes isegi ei mäleta mingite BSBi kindlate lugude fännamist, küll aga mäletan selle kasseti ohtrat kuulamist oma esimesest (ja ainukesest) kassetimängijast. Ilmselt oli ikkagi tähtsam panna Meie Meele vahelt postreid seinale ja üle nädala lemmikpoissi vahetada (Nick või Brian? Howie igastahes mitte).

3. Eminem - The Eminem Show
Kuskil kuuenda ja seitsmenda klassi vahemikus sain külge endale räpipisiku, mis tol ajal muidugi koosnes suuremas osast Eminemist. Antud albumit, mille ma muidugi lasin klassivennal kõrvetada, sest CDd olid ikka üle mõistuse kallid, sai vanemate muusikakeskusest ka pea pool aastat iga päev pärast kooli kuulatud. Mul oli iga püstolipauk sekundipealt meeles. Heli pidi olema muidugi nii põhjas, et teisele poole tänavat oleks ka kuulda ja tegin enamasti igaksjuhuks akna ka veel lahti, et kõik ikka kuuleksid, kui cool ma olen. Teismelise mõistus on ikka imeline.

4. Him - Razorblade Romance
Räpivahemiku lõpus tuli esimene peiks ja vahetus muidugi ka muusikamaitse. HIM seisab tervest tolleaegsest "rulamuusikast" ikkagi kõvasti rohkem välja, rääkimata sellest heartagrami tätoveeringust mu sõrmel. HIM oli ka üks mu esimesi "raskemuusika" (Rasmus, ei naera) bände ja seega tegelikult meeltult suur alustala mu väga pikaaegsel muusikamaitsel, seega Razor on välja toodud puhtalt pigem selle pärast, et seal on kõige rohkem meeldivaid lugusid.

5. Sõpruse Puiestee - XX sajandi lapsed
Kui koos HIMiga kaasnenud powermetal (Sonata Arctica ja Nightwish) vahele jätta (sorri, Rasmus), siis kuskil selles vahemikus hakkas muuskastiilimaitse lahjenema ja kaldus pigem erinevate alternatiivsete stiilide poole. Kuna olen eluaeg olnud pigem üksikute lugude, kui albumite kuulaja, siis ei hakka muud välja tooma, kui Sõpruse Puiestee. Olen selle bändi kontsertidel kõige rohkem käinud ning antud album oli sellest perioodist üks väheseid, mida terviklikuna kuulasin ning mida ka täiesti peast teadsin.

6. Foo Fighters - One by One
Siis tuli minu ellu Foo Fighters, kes on kaalukalt mind kõige rohkem mõjutanud bänd. Ma ei ole kunagi olnud millestki nii huvitatud, kui sellest ansamblist. Tea(dsi)n peast kõike - alustades albumite lugude järjekorda, rääkimata albumitel mitteolevatest lugudest ja kaveritest, lõpetades liikmete eraluga. Kaalukusest räägib muidugi ka päris suur tätoveering ja ma ei ole kindel, kas ma suudan sõnadega rõhutada, kui palju üks bänd mulle tähendada võib.

7. Thee More Shallows - More Deep Cuts
Kui ma üleüldises plaanis kaldun tol hetkel meeldiva muusikastiili populaarsemaid esindajaid kuulama, siis TMS on ilmselt üks vähemtuntumaid artiste mu nimekirjas. Üpriski melanhoolse olemisega album sobis mu tolleaegsesse vägagi melanhoolsesse olemusse suurepäraselt. Millegipärast kurb muusika ja kurb meeleolu käivad suurepäraselt käsikäes. Leitud 4chani /mu'st, kust proovisin edaspidigi midagi nii head leida, aga miski selleni ei küündinud .

8. Tenfold Rabbit - Travel The World
Eesti muusika kipub must enamasti suure ringiga mööda minema, aga kõik, mida Kõpper puudutab, on kuld. Eriti Tenfold. Ja eriti see album, mida ma olen ka ikka väga korduvalt väga kõvasti kõriauguni kuulanud. Ka nende kontsertidel olen käinud umbes sama palju kui Sõpruse Puiestee omadel, mis ütleb ka palju. Lisaks on see üks väheseid albumeid, mida ma füüsilisel kujul oman.

9. Justin Timberlake - The 20/20 Experience
Lõpunoodid hästi juustuselt, nimelt on põhimõtteliselt tegemist minu ja 0lli albumiga ja ma ei oskagi muud öelda. Justin on tegelikult hästi andekas inimene, vaatamata oma kunagisele boibändi minevikule, mis enamasti tekitab inimestes suuri negatiivseid eelarvamusi. Aga antud albumi just esimene osa on eriti ehe näide kvaliteetsest popmuusikast.

10. Lõpetan ka hästi juustuselt ja jätan koha tühjaks albumile, mis mind muusikasse korralikult tagasi tõmbaks, kuna tegelikult on mu muusikakuulamine väga soiku jäänud ja mul on sellepärast hästi kahju. See album saaks võrdväärse koha siia teiste juurde, mis mu muusikamaitset läbi elu mõjutanud on.