Noh, kui päris aus olla, siis tänapäeva kontekstis on see film ikka suhteliselt naeruväärne. Ma polnud enne "Djangot" ühtegi hiilgeaja-vesterni näinud, aga tabasin sellest hoolimata kõik žanrile omased klišeed ära. Mitte et see halb film oleks, aga ajale lihtsalt jalgu jäänud. Võimalik, et itaaliakeelse audioga oleks märksa paremini toiminud, kuna inglise dublaaž oli väga kesine ja dialoogid parajalt kohmakad. Franco Nero kehastatud nimitegelane teenib minu poolt küll vaid sulgudes igrekuid, mees on kirjeldamatult
hot. Need
sinised silmad 
. Lõpustseen on üks vingemaid asju, mida kunagi näinud olen, lihtsalt nii
badass. Ainult verd oli vähe ‒ sellisesse filmi sobiks hästi Tarantino stiilis ribadeks kõmmutamine. Ma näiteks poleks üldse pahane, kui mõni fänn kogu ürituse kunagi CGI-verega üle puistaks. Praegusel kujul lõppes iga kuulitabamus lihtsalt tulistatu pikali kukkumisega.
6/10