Postitas Ralf » 14. Jaanuar 2016, 04:06
Film ei paku ülevaadet tervest ta karjäärist, vaid keskendub viiele kõige märkimisväärsemale aastale selle jooksul. Intervjuud eklektilise artistiga töötanud inimestega, sealhulgas näiteks Brian Eno ja kuldaväärt "The Man Who Fell to Earthi" režissöör Nicolas Roeg, aitavad aimu saada kameeleonliku muusiku keerulisest olemusest ja tema loomingu eripäradest. Peaaegu täies ulatuses silmapaistvamaid 70ndatel valminud albumeid vaatlevast tunniajasest filmist ei puudu ühtlasi klipid tema muusikavideodest, esinemistest ja tol ajal antud teleintervjuudest, nii et film peegeldab kenasti, missugune oli artist oma hiilgeajal: püsimatu ja hämmastavalt ekspressiivne, aga ka veider ja mõistatuslik. Vähestel artistidel oli nii palju individuaalsust. Käesolev dokk on informatiivne ja valgustav, kuid sobilik rohkem võhikule. Keskmine fänn sellest ilmselt kuigi palju juurde ei õpi.