Postitas rauls » 04. Aprill 2015, 19:09
Elmo Nüganen on hakkama saanud täitsa viisaka sõjafilmiga. "1944" on vajalik film eestlastele, rääkides tähtsast perioodist meie ajaloos. See on hea viis värskendada meie ajaloolist mälu. Lahingustseenid on minu arust okeilt tehtud. Möllu ja actionit ikka on, kuid see pole vast kõige olulisem. Filmi emotsionaalsemaks tahuks on see, kuidas eestlased sattusid võitlema üksteise vastu ja seda veel võõras sõjas. Sõjastseenides on ka ilusaid ja inimlikke hetki, kus kerkivad esile rahvustunne ja väärtused. Film pakub mõtteainet teemal, kui õigustatud oli eestlaste osalemine, kas siis Saksa või Vene poole peal ning kas neil oli üldse valikut. Õnneks jäädakse pigem neutraalseks, ega tehta niivõrd sakslasi või venelasi maha. Suurt moraali ei loeta. Ülkokkuvõttes räägib film ikkagi sõja mõttetusest. Inimesi hukkus 2. maailmasjas palju, kuid see ei olnud niivõrd sõda inimeste vahel, vaid pigem erinevate riikide ja ideoloogiate vahel. Make love, not war!
7/10