Postitas filmiarvustus » 08. Juuli 2014, 15:50
Loore kirjutab Filmiarvustus.eu leheküljel:
Linateose lõid kaks vana sõpra ülikooli ajast - Christopher Miller ja Phil Lord. Filmisõber võib neid teada tänu filmidele „Cloudy with a Chance of Meatballs“(2009), „Cloudy with ja Chance of Meatballs 2“ (2013) ja „The Lego Movie“ (2014), sest tegu on nende kahe härrasmehe poolt loodud ekraniseeringutega. Ära ei saa unustada kõnealuse filmi esimest osa – „21 Jump Street“, mis, nagu arvata võib, on samuti Lord’i ja Miller’i kätetöö.
„22 Jump Street“ on film, mida tahab vaatama minna ilmselt igaüks, kes on näinud „21 Jump Streeti“. Filmid ei ole omavahel niivõrd palju seotud, et esimest vaatamata teisest aru ei saaks, kuid kasuks tuleb esimese osa vaatamine kindlasti. Mõningaid neidusid võib kinno meelitada ehk ka „magus, kuid karm“ olemisega Ameerika näitleja Channing Tatum. Tatum pakub silmailu igas filmis ning vähe sellest – tegu on ka hea näitlejaga. Jonah Hill tegi hea osa „Wall Streeti hunt“ filmis ning selles filmis ta alla ei jää.
Film ise on hea ja põnev. Seisakuid ei ole, koguaeg midagi toimub. Olgu see siis tagaajamine või järjekordne ülikooli korporatsioonipidu. Tegu on teosega, kus tegevust tõesti on palju, kuid see ei aja sassi süžee jälgimist. Võrreldes esimese osaga on käsikiri veidi kurjem ja seda keelekasutuse suhtes. Tõlkija on õnneks suutnud teha värvikat tööd, tõlkides filmis tihti esinevat (ja tundub, et ainukest sõna inglise keeles, mida sellistel puhkudel kasutada annab) „fuck“ sõna erinevalt. Juba see pani tihedamini subtiitreid vaatama, sest igakord, kui mõni näitlejatest eelnevalt nimetatud sõna erinevaid vorme kasutas, oli väga huvitav vaadata, mida tõlkija seekord välja mõtles. Seetõttu mõistan selgelt, miks antud filmil on vanusepiirang.
Üldkokkuvõttes soovitan filmi vaadata kõigil, eriti neil, kellele meeldivad natukene ameerika-stiilis „jalaga perse“ naljad, kuna „22 Jump Streetis“ jagub peale huvitava süžee, heade näitlejate, huvitava keelekasutuse ning heade naljade ka sellist veidi labast huumorit. Samas peab tõdema, et veidi banaalsust on hea, seetõttu ei too antud omadus filmi kvaliteeti eriti alla.
Hindan filmi 7 punktiga kümnest võimalikust.