adi kirjutas:Ma suht filmi alguses tabasin end mõttelt, et see film võiks vabalt olla Mad Max'i prequel ning see idee kandis lõpuni välja.
Lugesin Michodi intervjuud, kus ta toonitas, et ta ei soovi filmile postapokalüptilise põneviku staatust, sest vaatamata kompromissitule, vägivaldsele ja elutule kõrbemaastikule on tegu üsna otsese peegeldusega meie praegusest maailmast. Praegu on rohkem kui enam paiku, kus igapäevaelu filmis näidatud karmist elukliimast väga ei erinegi.
Aga jah, film meeldis. Meeldis väga. Michodi eelmist filmi "Animal Kingdom" näinud ma ei ole, kuigi kindlasti peaks seda üsna varsti tegema. Michodi stiil meenutas kohati Andrew Dominikule omast lähenemist igati võluvas ja konkreetses krimidraamas "Killing Them Softly". Selge autorifilm. Režissöör põhimõtteliselt loobus Hollywoodi võluvatest pakkumistest, et ajada oma asja ja noh, respekt.
Kui välja arvata asjaolu, et sisuline pinge kippus natuke jalga lonkama ning mille tõttu lõpus avaldunud pööre mõjus liiga lihtsa, kuigi mõjuva trikina, siis on "The Rover" selle aasta üks meeldejäävaim film. Kuratlikult painav ja meisterliku detailitäpsusega lavastus ja maailmaloome hoidis mind oma haardes ja ega naljalt lahti ka ei lasknud. Guy Pearce on fantastiline ja Robert Pattinson näitles nagu noor jumal. Kui veel peaks olema mingit kahtlust Pattinsoni post-Twilight näitlemisoskuses, siis enam ei tohiks kohe kindlasti mingit kahtlust olla.
Tegu on filmiga, mida tasuks veel vaadata ja siis võib olla veel. Siin on mida hinnata ja analüüsida. Mulle endale kohutavalt meeldib just täpselt selline sõnatu ja krüptilise loomusega lähenemine tegelastele, sisule ja maailma loomele. Mõnus on jälgida midagi, mis sunnib sind endaga kaasa, vahet ei ole, kui räpane ja rõve see kõik on.
4/5