Paras saast tagant-gümnaasium-eest-muuseum näitlejataride (Diaz ja Mann), andetu tissipaari (Upton) ja lõpustseenides ilmselt viagra-kokaiini laksu all kaunismehega (Coster-Waldau). Hambutu stsenaarium ja tuim dialoog ühes viimase aja komöödiate kohustusliku rõveelemendiga, milleks on
Igav ja pealiskaudne jobutus, mille võib vabalt vahele jätta.
Kogu seda kompotti vürtsitas kesk tööpäeva kinno hiilinud kiilakas ja keskealine
wanker. Nii et järgnev sõnum on isiklikult talle:
Sa ei pea 3x päevas odekolonniga dušši võtma, nii et su kallis odöör vägivallatseb kaasinimestega ja tungib suhu-silma. Sa ei pea kinos tervelt viiele telefonikõnele vastama. Ei teatatud sulle, et ämm sai
telenovelasid vaadates infarkti või naine väljutab titte, eks. Ja oma 126aastasele kõva kuulmisega vanavanaemale (kes see muu sai olla) ei pea sa viis korda kõva häälega seletama, et tulid kinno ja lähed siis suveplätusid valima. Sa ei ole kinos üksi.