Postitas filmiarvustus » 04. Veebruar 2014, 15:03
Teismelistele suunatud superkangelaseks kasvamise lugu "Smallville" kestis kümme pikka hooaega, mille jooksul Michael Rosenbaum asutus ülesse kui kurikuulus Lex Luthor. Lisaks on mees kuulsust kogunud veel häälnäitlejana ning imelise komöödiaga "Sororoty Boys" (2002). Nüüd otsustas mees selle aasta alguses tulla välja filmitegemise hat-trick-iga - lavastaja, stsenarist ja peaosaline. Aasta 2014 alguses otse DVD peale ilmunud teos "Back in the Day" on tugevalt nostalgiline vaade 15 aastat tagasi moes olnud huumorile.
Debüütlavastusena on film täiesti korrektne komöödia, mis konkreetselt midagi valesti ei tee. Suureks probleemiks on väga fantaasiavaene stsenaarium, mis õhkab oma keskmist ja ükskõikseks jätvat taset. Terve räägitav lugu tundub Rosenbaumi isiklik läbielamine, mille mees on mässinud komöödia sidemesse ning käega on katsuda tema ja fiktiivse karakteri Jim Owensi tugevad paralleelid. Selge on see, et lavastajana ja näitlejana on Rosenbaum tugevam kui stsenarist.
"Back in the Days" on sedavõrd tavalise sisuga, et iga moment ja situatsioon on tehtud tuhandeid kordi varem. Ainsaks sisuliseks üllatuseks jääb filmi lõpp, mis kahjuks on tervest ülejäänud tunnetusest ja rütmist väljas. Õnneks tuleb filmile appi Rosenbaumi sarmikas ja voolav näitlemise stiil, mis teeb paljud tavalised situatsioonid pehmelt humoorikaks, andes tervele filmile teatud pühapäevase puhkuse ja stressimaandamise kvaliteedi. Tunnistan ülesse, et peldikuhuumor selles filmis oli tõesti naljakas.
Iga nägu selles filmis on kusagilt varem tuttav, eriti Nick Swardson, Morena Baccarin ja Harland Williams, kes kõik on juba tuntud näitlejad ja koomikud. Terve meeskond töötab kokku sellele teosele omase tasemega, mis auhindu ei võida, kuid ühekordseks maailmast puhkamiseks sobib. Huumor on suures osas ropp ja täiskasvanutele suunatud, seega terve perega ei tasu televiisori ette ennast sättida. Lõpetuseks ütlen, et natukene saab naerda ning filmile kulunud ajast kahju ei hakanud. Täiesti normaalne komöödia, millel kanaleid lapates seisma jääksin.
Filmile hindeks annan tugevad viis punkti. 5/10