Mõnus film, südamlik lugu. Meeldivalt positiivse nurga alt vaadatud, ehkki peategelaste seisund (üks on halvatud ja teine just vangist tulnud töötu) seda ei eeldaks. Loodetavasti jätavad ameeriklased selle filmi rahule, kuigi remake'i kohta on jutud juba käimas. 8/10
ma üldiselt ei vaata kunagi filme milles ei räägita inglisekeelt , millegipärast.. olin ükskord ühe dude-iga koos kes rääkis kui hea ja suur film see pidi olema ja mina sellepeale muidugi et ahhh mingi franceshit.. ta ütles , et tahab seda pärast kindlalt vaadata ja no eks ma siis ühinesin kuna muud teha polnud , ja see film on FANTASTILINE , hetkest kui see film peale hakkab kuni lõputiitriteni ei ole selles teoses ühtegi igavat hetke . näitlejad on super , see prantsusekeel paneb veel isegi asjale vunksi juurde , no pisarateni naljakas ja pisarateni kurb , väga hea film ! 9/10
Tükk aega lükkasin filmi vaatamist edasi, võib-olla sisimas prantsuse keele pärast. Nõme põhjendus, kuid ometigi olen harjunud ingliskeelsete teoste vaatamisega. Igatahes, võõras keel vist isegi andis positiivset juurde. Ilusad tegevuspaigad, hea kaameratöö ning nauditav soundtrack (Ludovico Einaudi muusikaga olin juba enne tuttav) andis kokku väga hea komplekti. Tegelased olid meeldivad, lugu ise väga armas. Leidus dramaatilisemaid ning mõtlemapanevaid hetki, kuid üldiselt ei kistud kordagi tuju liiga nulli. The Intouchables suutis oma võluga naerutada ning samal ajal südant soojendada. Parimaid kohti raske valida, sest neid nii palju, aga -
Spoiler :
Autosõit ning peategelaste omavahelised kihlveod. Driss'i kommentaarid klassikalise muusika kohta. Teatris käik. Philippe müüs Driss'i maali 11k euro eest. Liuglangevarjuhüpped. Kuigi Driss keeldus mitmel korral asju tegemast (sukke jalga panemast jms), oli ta lõpuks ikka kuidagi nõus. Habemeajamisstseen. Philippe tänulik nägu kohtingu korraldamise eest.
Väga hea film, nii tõsine teema esitatud kerges komöödiavõtmes. Rahule võis jääda nii imeheade näitlejatöödega kui ka omamoodi dramaatilise sisuga.
Spoiler :
Parimat palad olid habemeajamine, maal müügiks 11k euro eest, pimekohting, langevarjusõit, ülihalb hoolitsus (valas kuuma teed jalgade peale, toppis kartulit näkku), samuti kihlveod, tants ja teater.
Alguses ehmatas isegi natuke ära, et invaliidi üle visatakse väga julmalt nalja aga see läks kohe üle. Väga tempokas ja prantsuse keel mõjus tõesti hästi (armastuskirjad). Nalja sai rohkem kui nii mõneski tänapäeva komöödias. Kurb alatoon oli olemas aga päris Hollywoodi ei olnud filmist tehtud ja see oligi just hea.
Spoiler :
Meeldis väga sukkade jalga panemise koht koos kelmika kõrvarõnga vihjega ja muidugi vuntsinali.