Carrie

[uLtImAtEcRiTiC]

Carrie
Carrie (2013)

Klassikalise 1976. aastal valminud (rež Brian De Palma) õudusfilmi uusversioon räägib Carrie White'ist (Chloë Grace Moretz), pelglikust tüdrukust, keda eakaaslased omaks ei taha võtta, ning tema sügavalt usklikust emast (Julianne Moore). Kui lõpuballil pannakse Carrie kannatus viimse piirini proovile, puhkeb tema telekineetiliste võimete tõttu tõeline põrgu. Linalugu põhineb Stephen Kingi samanimelisel õudusromaanil.

Loe täielikku tutvustust siit

[Ralf]

Full Length 'Carrie' Trailer Premieres!

[Forzelius]

Õnneks olen kahte erinevat versiooni sellest filmist mitmel korral näinud ja suisa raamatu ette võtnud, seega mind see ei häiri, aga üks halvimaid treilereid üldse. Milleks üldse filmi vaadata peale säärast previewd? Treileri eesmärk peaks olema vaatajat projektiga kütkestada ja panna huvi see ekstraeuro välja köhida, mitte kõik vähegi pingelisemad kohad ette visata. Ärge vaadake seda.

[Ralf]

Film selgelt mõeldud neile, kellele lugu võõras on. Seda tundvatele inimestele midagi uut ja huvitavat ei paku; mõjub kohati kui vana "Carrie" paroodia. Halb film ei ole IMO, lihtsalt pointless. Vähemalt "The Shiningu" minisarja jt Kingi adaptatsioonide remake'ide tegemiseks on mingi alus olnud.
http://rlfstr.blogspot.com/2013/10/carrie-2013.html

[filmiarvustus]

Filmi sisu on truu raamatule väga paljudes mõtetes ning ei reeda armastatud karakterid. Terve püant on filmimaailmas niivõrd kuulus, et isegi treiler näitab selle ära, pannes terve filmi rõhu Carrie ja tema ema kurvale loole. Sisuliselt ei paku film mingisuguseid üllatusi võrreldes varasemate filmidega ning pigem on mõeldud uuele generatsioonile, et ka nemad saaksid nautida haiglast Kingi fantaasiat. Lavastaja on teinud hea töö, kuid kohati olid momendid, mis võinud olla intentsiivsemad. Näitlejad, eesotsas Morteži ja Moore'iga, on kõik tegijad ning pettumusi ei valmista. Üldine mulje on keskmine ja neutraalne, mis tähendab, et kodus BluRay pealt vaataks küll, kuid see film kindlasti ei ole eelistus teistele suurepärastele samalaadsetele teostele. Hindeks 6/10.

Põhjalikumalt saab lugeda siit: http://www.filmiarvustus.eu/2013/10/carrie-2013-uues-kuues-kuid-mitte.html

[Ralf]

Paljuski on see ikkagi lähedasem 1976. aasta filmile kui raamatule, aga meeldis see

Spoiler :

kivisadu filmi lõpus.

See oli otse raamatust ja lihtsalt kuidagi kurb ja ilus.

[Cochrane]

Uus Carrie on nüüd nähtud, seeditud ja kirja pandud. Üheks oluliseks hindamiskriteeriumisk tundub olema tõepoolest see, kas vanem versioon on nähtud või asub vaataja filmi kallale varasema kogemuseta. Nii tundus vähemalt endale. Varasemata saaks veidi kõrgema hinde, kuid lugu ei ilmunud filmimaailmas seni täitmata kohale. Nii et selline hajuv 5 kuni 7 / 10.
http://filmifanaatik.blogspot.com/2013/ ... -2013.html

[Rasmus]

Olgugi et mingit vajadust uusversiooni jaoks ei olnud, ei viitsi ma filmile tema ebaoriginaalsust ja uudsusetust ette heita. Uus "Carrie" isegi ei ürita De Palma omast erineda ega midagi värsket pakkuda, nii et imo võikski seda lihtsalt taaslavastusena võtta. Ning minu jaoks on Moretzi ja Moore'i näitlejatööd juba piisavaks põhjuseks selle versiooni vaatamiseks.

Ühe punkti võtan alla selle eest, et tüdrukud ei olnud algusstseenis paljad, ning teise, kuna sama filmi on siiski ühe korra juba paremini tehtud. 8/10

[Rasmus]

Lugesin vahepeal Stephen Kingi romaani ka läbi ja kuna raamatute teemas mu postitus ilmselt üsna kiiresti ära unustataks, siis kirjutan siia. Ees ootab spoilerikombo nii raamatu, 1976. aasta kui ka 2013. aasta filmiversioonide kohta.

Carrie White
See ongi vast kõige raskem punkt, kuna minu jaoks ei ole ükski kolmest Carriest perfektne. Raamatu paks ja vinniline Carrie on way liiga õel, et talle lõpuni kaasa tunda, tema langeb kohe konkurentsist välja. Uusversiooni Carrie on küll käitumiselt ja iseloomult super, aga Chloë on pisut liiga ilus, et usutav olla. Spacek siis ilmselt ongi kõige lähemal — mõõdukalt (eba)atraktiivne, veider, usutav. Kohati on ta natuke liiga häiriv ja ballimõrva realiseerib kindlalt Chloë paremini, kuid noh, neist kolmest peaks Spacek siiski parim olema. Punkt 1976. aasta filmile.

Spoiler :

Piltnäide tüdrukust, keda kunagi koolis ei kiusataks

Margaret White
Selle punkti võidab ilmselgelt Julianne Moore 2013. aasta filmist. Raamatu Margaret on täiesti välja arendamata, Piper Laurie on hea, aga mitte võrdväärne Moore'iga.

Spoiler :

Sue Snell ja Tommy Ross
Sue ei omanud raamatus niivõrd suurt rolli kui filmides, Tommy samuti mitte, ei oskagi kohe midagi öelda. Sue ja Tommy oleksid kahe filmiversiooni vahel suhteliselt viigis, aga remake tõi millegipärast sisse raseduse teema, mis oli äärmiselt loll nüke ja punkt loksub De Palma filmile. Uusversiooni Tommy on üleüldse kõikide "Carriede" toredaim tegelane — "kas telekinees on nagu hüpnoos? me tegime seda sõbra koerale", "kuulus sportlane viib kogu aeg tüdrukuid ballile", "ma kuulsin, et punši segati alkoholiga" jnejne, võtab kindlalt naerupunktid. Ja tema suhtumine ballil Carriesse oli samuti armas.

Chris Hargensen ja Billy Nolan
Siin pole mingit võistlust, 2013. aasta pahalased olid kõige paremini kujutatud. Hargenseni ja Nolani suhe oli kõvasti truum raamatule ning nende surmastseen oli De Palma kaamerakeerutamisest ikka kordades üle. Portia Doubleday grillkana lookiga Chrisist vaataks hea meelega isegi mingit spin-offi, prequeli. Ja Alex Russelli Billy on palju usutavam kõva mees kui Travolta.

Spoiler :

Vahemärkus: raamat ei võida vist ühtegi punkti, nii et jätkame seda lihtsalt filmivõistlusena.

Õpetaja Desjardin
Originaal võidab. Judy Greer on pisut liiga salakaval ja kahepalgeline, Betty Buckley (kelle tegelase nimi on tegelikult Ms. Collins) on palju sümpaatsem.

Ballistseen
Pre-veri ajal on De Palma versioon emotsionaalsem ja südamlikum, kuid peale vere kukkumist läheb kogu võim Moretzi Carrie kätte. Spacek mõjus oma pärani silmadega pisut naeruväärselt (kuigi niimoodi oli King tõesti seda raamatus kirjeldanud), Chloë teeb näitlemisega imesid. Liigutused olid samaaegselt veidrad kui ka creepyd ja mulle väga meeldis, et ta oli oma tegudest lõpuni teadlik. Spacek oli sattunud mingisse imelikku transilaadsesse seisundisse, kus ta kujutas ette, et kõik naeravad ja hakkas suvaliselt kõiki tapma, seevastu uuel Carriel olid kindlad sihtmärgid, ta tahtiski kätte maksta ja mis kõige tähtsam, ta jättis Desjardini ellu! Aga ei, see pole veel kõik, ta oskas ka lennata! Punkt uuele filmile.

Spoiler :

Post-ballistseen
Lammutamine linnas oli uues kindlasti ägedam ja õnneks ei läinud asjad üle piiri nagu romaanis. Carrie vs. Margaret kukkus üsna võrdselt välja, ehkki see kõikvõimalike lendavate terariistade stseen uues filmis oli päris andekas lisandus ja väärib kindlasti mainimist. Aga sealt edasi pani originaal rohkem täppi. Meeldis see viimane jump scare. Uues filmis Sue narratiiv kohtu- ja surnuaiastseeni taustal oli väga cheesy, rikkus pisut üldmuljet. Hauakivi purunemine polnud paha ("Carrie 2"?), aga originaali ikka üle ei löö. Punkt De Palmale.

Spoiler :

Skooril 4:3 võidab originaalfilm.

*Miks remake'is "seda saab full screeni panna" poissi vaja oli? Esiteks, kes kurat üldse vaatab lühikesi youtube'i videoid täisekraanil ja teiseks, kui selle mõte oli näidata, et sugugi mitte kõik õpilased ei vihanud Carriet, siis oleks võinud selle tegelase lõpuni normaalsena hoida.

*Kui aasta oleks 1996 või midagi sellist:

Spoiler :

*Meeldiv, et uusversioonis tiinekaid normaalses vanuses inimesed mängisid. Originaalis ei paistnud õpetajatel ja gümnasistidel mingit välist vahet olema.

Et raamatu kohta siis ka arvamus avaldatud oleks: ei meeldinud eriti. Filmid on mõnusalt lineaarsed ja lihtsad, raamatus oli liiga palju ebavajalikku kraami. Prolly loen millalgi uuesti ja äkki meeldib rohkem, aga praegu siis nii.

Kes selle postituse lõpuni luges, saab küpsise vms.

[KiiZ]

Chloe on liiga nunnu, et sellist karakterit mängida ja ta ei olnud oma rollis väga veenev. Originaalversioon oli ikka vähe creepy'm, kuigi seda sai tatikana vaadatud viimati. Kipun arvama, et uuesti vaadates võib ka see paras juust olla.

[damon]

Midagi üllatavat ei olnud. Natuke meeldis rohkem kui originaalversioon ja arvan et selle põhjuseks on Julianne Moore'i rollisooritus. Ta oli nii segane, et oli isegi õudsem kui Carrie. Sest Carrie tahtis olla normaalne, tavaline, polulaarne - Margaret oli aga oma loomult äärmuslik usufanaatik.

Moore eest punkt lisaks.
7/10