Lugesin vahepeal Stephen Kingi romaani ka läbi ja kuna raamatute teemas mu postitus ilmselt üsna kiiresti ära unustataks, siis kirjutan siia. Ees ootab spoilerikombo nii raamatu, 1976. aasta kui ka 2013. aasta filmiversioonide kohta.
Carrie WhiteSee ongi vast kõige raskem punkt, kuna minu jaoks ei ole ükski kolmest Carriest perfektne. Raamatu paks ja vinniline Carrie on way liiga õel, et talle lõpuni kaasa tunda, tema langeb kohe konkurentsist välja. Uusversiooni Carrie on küll käitumiselt ja iseloomult super, aga Chloë on pisut liiga ilus, et usutav olla. Spacek siis ilmselt ongi kõige lähemal — mõõdukalt (eba)atraktiivne, veider, usutav. Kohati on ta natuke liiga häiriv ja ballimõrva realiseerib kindlalt Chloë paremini, kuid noh, neist kolmest peaks Spacek siiski parim olema. Punkt 1976. aasta filmile.
Margaret WhiteSelle punkti võidab ilmselgelt Julianne Moore 2013. aasta filmist. Raamatu Margaret on täiesti välja arendamata, Piper Laurie on hea, aga mitte võrdväärne Moore'iga.
Sue Snell ja Tommy RossSue ei omanud raamatus niivõrd suurt rolli kui filmides, Tommy samuti mitte, ei oskagi kohe midagi öelda. Sue ja Tommy oleksid kahe filmiversiooni vahel suhteliselt viigis, aga remake tõi millegipärast sisse raseduse teema, mis oli äärmiselt loll nüke ja punkt loksub De Palma filmile. Uusversiooni Tommy on üleüldse kõikide "Carriede" toredaim tegelane — "kas telekinees on nagu hüpnoos? me tegime seda sõbra koerale", "kuulus sportlane viib kogu aeg tüdrukuid ballile", "ma kuulsin, et punši segati alkoholiga" jnejne, võtab kindlalt naerupunktid. Ja tema suhtumine ballil Carriesse oli samuti armas.
Chris Hargensen ja Billy NolanSiin pole mingit võistlust, 2013. aasta pahalased olid kõige paremini kujutatud. Hargenseni ja Nolani suhe oli kõvasti truum raamatule ning nende surmastseen oli De Palma kaamerakeerutamisest ikka kordades üle. Portia Doubleday grillkana lookiga Chrisist vaataks hea meelega isegi mingit spin-offi, prequeli. Ja Alex Russelli Billy on palju usutavam kõva mees kui Travolta.
Vahemärkus: raamat ei võida vist ühtegi punkti, nii et jätkame seda lihtsalt filmivõistlusena.Õpetaja DesjardinOriginaal võidab. Judy Greer on pisut liiga salakaval ja kahepalgeline, Betty Buckley (kelle tegelase nimi on tegelikult Ms. Collins) on palju sümpaatsem.
BallistseenPre-veri ajal on De Palma versioon emotsionaalsem ja südamlikum, kuid peale vere kukkumist läheb kogu võim Moretzi Carrie kätte. Spacek mõjus oma pärani silmadega pisut naeruväärselt (kuigi niimoodi oli King tõesti seda raamatus kirjeldanud), Chloë teeb näitlemisega imesid. Liigutused olid samaaegselt veidrad kui ka creepyd ja mulle väga meeldis, et ta oli oma tegudest lõpuni teadlik. Spacek oli sattunud mingisse imelikku transilaadsesse seisundisse, kus ta kujutas ette, et kõik naeravad ja hakkas suvaliselt kõiki tapma, seevastu uuel Carriel olid kindlad sihtmärgid, ta tahtiski kätte maksta ja mis kõige tähtsam, ta jättis Desjardini ellu! Aga ei, see pole veel kõik, ta oskas ka lennata! Punkt uuele filmile.
Post-ballistseenLammutamine linnas oli uues kindlasti ägedam ja õnneks ei läinud asjad üle piiri nagu romaanis. Carrie vs. Margaret kukkus üsna võrdselt välja, ehkki see kõikvõimalike lendavate terariistade stseen uues filmis oli päris andekas lisandus ja väärib kindlasti mainimist. Aga sealt edasi pani originaal rohkem täppi. Meeldis see viimane jump scare. Uues filmis Sue narratiiv kohtu- ja surnuaiastseeni taustal oli väga cheesy, rikkus pisut üldmuljet. Hauakivi purunemine polnud paha ("Carrie 2"?), aga originaali ikka üle ei löö. Punkt De Palmale.
Skooril
4:3 võidab originaalfilm.
*Miks remake'is "seda saab full screeni panna" poissi vaja oli? Esiteks, kes kurat üldse vaatab lühikesi youtube'i videoid täisekraanil ja teiseks, kui selle mõte oli näidata, et sugugi mitte kõik õpilased ei vihanud Carriet, siis oleks võinud selle tegelase lõpuni normaalsena hoida.
*Kui aasta oleks 1996 või midagi sellist:
*Meeldiv, et uusversioonis tiinekaid normaalses vanuses inimesed mängisid. Originaalis ei paistnud õpetajatel ja gümnasistidel mingit välist vahet olema.
Et raamatu kohta siis ka arvamus avaldatud oleks: ei meeldinud eriti. Filmid on mõnusalt lineaarsed ja lihtsad, raamatus oli liiga palju ebavajalikku kraami. Prolly loen millalgi uuesti ja äkki meeldib rohkem, aga praegu siis nii.
Kes selle postituse lõpuni luges, saab küpsise vms.