Postitas Ralf » 27. Veebruar 2013, 02:44
Tervikuna meeldis, suuresti tänu sellele, et veidi süngemates toonides teine pool oli lihtsalt kõvasti kaasakiskuvam ja lummavam kui esimene, aga nuriseda tahaks siiski palju. Mõnes mõttes mul on tunne, et Guillermo del Toro oleks teinud parema filmi. Üksikud spoilerid:
"The Hobbit" kippus ikkagi venima. Selle mitte kõige paksema lasteraamatu sisu oleks saanud enam kui adekvaatselt ära jutustada ühe filmiga ja seda ilma kadudeta. Kuna võeti nõuks luua mitte üks väga pikk film, vaid suisa triloogia, suurenes automaatselt ka võimalike komistuskivide hulk kõiges, mis puudutab tempot ja süžeed.
Näiteks filmi keskelt oleks võinud vabalt tund aega ära lõigata ning minema visata ("missing reel") ning midagi olulist poleks kaduma läinud, sest vähemalt esimene kolmandik kulus niiehknaa metsas matkamisele ja Gandalfi imelise savu suitsetamisele. Kogu seda Azogi värki raamatus polnudki, samuti otsustati filmi kestvust tõsta jokutamisega Bilbo kodus ning haldjate juures. Mõlema episoodi puhul oli ilmselt tahetud süvendada tundmust, et antud linalugu on ühendatud Jacksoni "Sõrmuste isanda" triloogiaga, sestap ka need stseenid Galadrieliga ja Frodo näitamine kõige alguses. Tähelepanu kippus vaikselt hajuma... päkapikud jäid lihtsalt võõraks... vahepeal sai üldse ära unustatud, et seikluse südames on kääbik nimega Bilbo (pikad, tedious stseenid Gandalfiga Rivendellis)... aga siis, kui tulid mängu Gollum ja mäekollid, olin taas sada protsenti investeeritud, kogu see möll seal oli lihtsalt võimas ja tõstis südamerütmi taas sellele "vaatan vägevat fantaasiafilmi" kiirusele.
Ja mis puutub Azogisse - ta võis olla küll tarbetu lisand, et "Kääbiku" lugu ei peaks lõppema ühe filmiga, aga vähemalt teenis ta üht head eesmärki: aitas viia filmi tugeva kliimaksini.
Ühesõnaga, jah, filmil läks aega, et end korralikult käima tõmmata, aga... lõpp hea, kõik hea. Ja avapauk suudeti täpselt nii lõpetada, et mindki innuga järgmist installmenti ootama panna.