"Brothers: A Tale of Two Sons" on loodud nii, et seda tuleb mängida üksi Xbox 360 või PS3 puldi peal, juhtides kahe kangiga kahte tegelast. Vasak käsi juhib vanemat venda ja parem nooremat. Co-Opi pole, sest mäng on mõeldud ühele mängijale ja ühele puldile. Peategelasteks on eepilisele rännakule asunud vanem ja noorem vend.
Minu kogemus on natuke teistsugune. Mängisin "Brothers: A Tale of Two Sons`i" PC`i peal ja koos teise mängijaga, kelleks oli muidugi minu vend. Mina kui noorem asusin väiksema ja väetima venna rolli ning minusr ainult natuke vanem vend võttis üle suure ja targa venna osa.
Muidugi on elamus igaühe jaoks natuke testsugune, sest üks mängija saab kontrollida kahte tegelast ühe puldiga konsooli peal, aga on võimalik ka mängida kahekesi PC klaviatuuri peal.
"Brothers: A Tale of Two Sons" looja ja mängurežissöör Josef Fares on tegelikult Rootsi filmirežissöör ("Jalla! Jalla!", "Kopps", "Farsan"), kes kirgliku mängurina proovis kätt ka mängu loomise juures. Kahe aasta jooksul Starbreeze Studios`iga ("The Chronicles of Riddick" mängud, "The Darkness") koostöös valminud "Brothers" on vähemalt minu silmis 2013. aasta üks erilisemaid mänge.
Üheks suurimaks väärtuseks on loo jutustamise ja mängumehaanika ideaalne kooskõla, mis väljendub eelkõige tegelastes, loos, disainis ning tundes, et mäng kui meedium on endiselt tuhande võimaluse maa ja "Brothers" tõestab seda igal võimalikul rindel. Oma panuse annavad ka relvadeta gameplay ilmeilusas Tolkienlikus/Skandinaavia mütoloogiale sarnanevas fantaasiamaailmas ning tõsiselt haarav, emotsionaalne lugu kahest vennast haigele isale ravimit otsimas
Maailma detailsus, visuaalse ja läbinisti interaktiivse loo stiil lööb pahviks isegi siis kui on tunne, et olen juba kõike mängude poolt pakutavat näinud.
5/5