Vahepeal mängitud (nädalavahetusel)

Techlandi "Call of Juarez"-i seeria on jõudnud 4. osani ja viimase kahe osaga on minetatud kõik, mis tegi seeria tõsiseltvõetavaks ja westerni mänguna huvitavaks.
See pole tingimata halb, sest omas Tarantinolikus üle võlli westernilikus kastmes keskendutakse ainult tulistamisele, skoorimisele, aegluubile ja võimalikult kiirele ja tõhusale tulevahetusele.
Relvade laadimisest ei tüdine kunagi ära, sest iga kuuli sisestamine toimub reaalajas ja visuaalselt väga kenasti. Nagu tõeline western ikka. Mitte Leone ega Eastwoodi western.
Pigem Tarantino "Django Unchained"-i lahja versioon, mida muudab teravamaks peategelase poolt alla surutud suur kogus alkoholi, tema lünklikud mälestused ja alati trigger happy olek.
Lugu on väga lühike, ilma igasuguse lihata, aga teeb enda üle nalja teades, et pole midagi väärt. Vähemalt ei püütud luua midagi, mis poleks niikuinii välja tulnud. What a twist!!
Sama hästi võiks kogu mäng olla rööbastel nagu "House of the Dead" - tegelane liigub mööda ettemääratud rada, sina ainult kõmmutad ja naerad nagu iga kiire käega purjus cowboy ikka.
+ üks missioon nõuab massilist indiaanlaste tapmist. Et kui tunned, et jäid 100 aasta tagusest lõbust ilma, siis palun. Nüüd on see võimalus.
+ kuidagi mõttetud on need QTE-de kohad.
+ gameplay muutus kohati väga tummaks ehk siis tulistamine ei mõjunud enam tulistamisena.
+ Graaafika ja kohati multikalik stiil sobib väga hästi kokku niigi lihtlabase sisu ja tulistamisega.
Lõbus elamus. Väga unustatav. Arcade ja duel mode`i proovisin, aga ausalt öeldes väga ei kutsu.
Selline tuli, läks ja kadus mäng.

SANCTUM 2. Unreal Engine 3 mootoril valminud FPS vaates tower defence mäng Sanctum 2 pole minu jaoks just see kõige meeldivam kooslus.
Esimest osa proovisin. Igav hakkas. Jätsin pooleli. Teine osa on isegi huvitav või siis on tõenäoliselt 3 aastaga maitse lihtsalt muutunud.
FPS vaates tuleb ülistiilsete seadeldiste ja relvade abil luua baasi keskel asuva tuuma ümber läbimatu labürint ja seda ääristavad kahurid, turretid jne. Siis saabuvad tulnukad, kes üritavad iga hinna eest sind ja sinu tuuma hävitada. Mida keerukam labürint ja mida rohkem on relvi, seda väiksem on võimalus, et nad tuumani jõuavad.
Iga matši järel saab täiustada torne, relvi ja iseennast.
FPS vaates isegi mängitav ja kohati lõbus. Nõuab harjumist ja seda eriti siis kui pole tower defence mänge varem näinudki.
Lugu põhimõtteliselt pole. Midagi nagu on, aga väga ähmane ja ebaoluline. Vahepalad on esitatud koomiksilikus võtmes. Mitte just game of the year, aga mitte päris juhuslik jama.

ANOMALY 2 on järg 2011. aasta RTS mängule "Anomaly: Warzone Earth". Taaskord USA sõdurid vs. tulnukad.
Reaalaja strateegia väljendub autode, tankide ja muude sõjamasinate kolonni juhtimises. Kolonni liigub mööda ettemääratud rada. Mängija peab valima õige raja, parandama masinaid ja hoolitsema selle eest, et tulnukad saaksid hävitatud ja masinad pääseksid eluga.
Esimese osaga võrreldes pole midagi muutnud. Graafilist ilu ja sügavust on juurde keeratud, masinaid saab "Transformers" stiilis robotiteks muuta. Ikka liigud mööda rada, vahel valid suuna, parandad masinaid ja teed kõike muud.
Aga kurat väga nakkav on siiski. Higipull otsa ees hoolitsed masinate eest ja hävitad tee ääres pesitsevaid tulnukaid, kes on põhimõtteliselt siis robotid ja nad tulistavad sind.
Originaalsust ja loomingulist vabadust siit ei leia, aga samas paar vaba tundi saab väga ilusti tapetud.
Veel vajab lõpetamist "BioShock Infinite". Vist olen ainuke, kes pole veel lõpetada jõudnud

Kirjutasin ka ühe mänguarvustuse
"Far Cry 3: Blood Dragon"-ist
Ja natuke pikemalt ajasin
mängujuttu