JazZ- kirjutas:Mad Men on küll igati hea ja viisakas seriaal, mis viimastel hooaegadel on ka päris humoorikaks ja muhedaks muutunud, kuid siiski on sellest raske rohkem kui "mõnus kvaliteetne vaatamine" tasemel vaimustusse sattuda, sest üldiselt on sealt keeruline leida midagi, mille üle natukenegi tõsisemat diskussiooni arendada - mingeid ettenägematuid sisupöördeid, mida inimesed juubeldades heaks kiidaks või vihaselt kiruks. Heinz'i reklaami esimene versioon oli parem! TEAM LANE! Megan poleks pidanud quittima! ???
Samad mõtted siin. Viies hooaeg kindlustab iga episoodiga seda, et sari on "mõnus kvaliteetne vaatamine" ning kui mõni nädal vahele jääb, siis mitut osa koos vaadates võib 1,5 tunniks vabalt Mad Meni maailmas rahulikult jalad lauale heita ja lihtsalt ilusaid kaadreid nautida. Sealjuures kogu see pinnapealne suhteliinide areng, mistõttu mõned tegelased ehk paariks nädalaks kaovad, ei ole mu meelest isegi paha. Või pigem, mingid liinid arenevad aeglasemalt, kui seda normaalse sarja puhul eeldaks ja nii on vähemalt võimalus, et tegelased ei ammenda end liiga kiiresti ja tulevad esile hoopis mitme hooaja jooksul. Tavalise 24 episoodise hooaja puhul toimub tavaliselt kümnenda-üheteistkümnenda osa lõpuks üks kulminatsioon, Mad Meni puhul võib keegi poole hooajaga märkamatult abielluda ja lahutadagi, aga lõpuks suurt edasiminekut justkui ei toimukski. Praegu tundub, et Rogeri suhtes on aga vastupidist meetodit kasutatud ja ta ilmub ekraanile kord episoodi jooksul ning tavaliselt sedagi siis, kui astub Doni kabinetti sisse ja ütleb, et on teda päev aega taga otsinud. Vähemalt 5x6, mis oli tõesti lahe episood, parandas olukorda mõnevõrra.
Või teistpidi - mõned tegelased jäävad ikka mistahes
twiste arvestades fookusesse. Megani esile kerkimine on küll võrdlemisi erakordne, kuid sellega seoses on jälle Betty viiendas hooajas kuidagi üleliigseks muutunud. See on ehk mu enda eelistustes kinni, aga esimestes episoodides, kui ta veel oma .. probleemidega .. tegeles, ei osanud talle kuidagi kaasa elada ega neid stseene eriliseks pidada - pigem tundus, et need kirjutati vaid selleks, et January Jonesi pildil hoida. Ja näiteks ses osas ma Garli jutuga ei samastu ja ei oota väga, et Bettyt rohkem näha peaks olema, kuigi põhimõte, et eelmiste osade tähtsamad sündmused unustatakse hetkega, vastab vägagi tõele. Lane'i suhtes, kes on mõnevõrra sümpaatsem kuju, on isegi kahju, kui ta kantprille paar nädalat näha pole.
Üks kestev ja sümpaatne detail on ilmselt Doni samanimeline sekretär, keda ka veidi enam kui vaid telefonile vastamas näidati. Või üldse detailidele rõhumine. Garli mainitud ajalooliste sündmustega arvestamine on tõesti lahe ja kui Mad Menist peaks kunagi "Vaprate ja ilusate" stiilis seriaal saama, siis umbes 36. hooajas peaks Don Draper juunior või kesiganes küsima "
What's Facebook ?"
vms.