See on 40

See foorum on mõeldud Filmiveeb.ee filmide kommenteerimiseks.

Moderaator: Meeskond

See on 40

PostitusPostitas Soprano » 30. Aprill 2012, 01:23

See on 40
This Is 40 (2012)

Filmi keskmes on Pete (Paul Rudd) ja Debbie (Leslie Mann) mõned aastad pärast filmi "Kõht ette" sündmusi.

Loe täielikku tutvustust siit
Kasutaja avatar
Soprano
Filmiveeb.ee admin
Filmiveeb.ee admin
 
Postitusi: 8748
Liitunud: 06. Jaanuar 2007, 05:24

Re: See on 7/10

PostitusPostitas Ralf » 28. Detsember 2012, 14:39

Olen filmi püüdluste suhtes vastutulelik ja ütlen, et meeldis, kuigi esimene tund oli halvapoolse sitcomi pikka pilootepisoodi meenutav piin, hale vari Judd Apatow' varasemalt lavastatud "Funny People"-ist, mis on mu viimase 5-6 aasta TOP 10's, ja "Knocked Up"-ist, mis minu meelest viimaste aastate tugevaimate komöödiate seas ning mida saab aeg-ajalt ikka uuesti vaadatud. See on igatahes kindel, et erinevalt eelmainitud kahest filmist ei kavatse ma "This Is 40"-t kunagi uuesti vaadata ning tegu on vaieldamatult sellise kergelt sihitu portreega Apatow' enda pereelust, mis ei ole piisav enam kui 2 tundi kestva filmi väljakandmiseks.

AGA kuskil poole pealt läks asi tegelikult paremaks. Tuli rohkem draamat, meeldisid mõned vaimukad ja pikas perspektiivis mõtlemapanevad kahekõned (see rattaõnnetuse stseen lõpupoole näiteks) ning tegelastele pandud rõhk süvenes. Apatow' lapsed on minu silmis meeletult armsad, kuid pikkades dialoogistseenides on see ilmselge, et näitlejaannet neil pole absoluutselt. Aga jah... seekord olen nõus puuduste osas silma natuke rohkem kinni pigistama, südant tal igatahes oli.
Kasutaja avatar
Ralf
love <3
 
Postitusi: 13749
Liitunud: 06. Mai 2006, 14:57
Asukoht: Sinu voodialune (väga tolmune *köh*)

Re: See on 40

PostitusPostitas Forzelius » 12. Märts 2013, 03:05

Pole tükk aega nii palju naernud, kui seda filmi vaadates. Ja mitte isegi situatsioonide peale, kuna lugu ise oli kohati suht ummikus siin (alguses algas asi nagu selge keskeakriisi ja rahamuredega ja siis vaikselt libises sünnipäeva korraldamise peale üle ning lõpus see kauaoodatud murelahendus visati ette lihtsalt "we really should sell the house" sarnase asjaga - see oli kehv), kuid dialoog oli 10/10. Kui mõni film suudab mind niimoodi üllatada oma geniaalsete (kontra-)popkultuuriliste vihjetega ja samas jääda suhteliselt siiraks "mis nüüd?" asjanduseks, siis well done. "Funny People" inimlähedusest oli asi kaugel, aga ühekordse meelelahutusena oli väga-väga hea. Usun, et vaatan veel. Naljakaid kohti oli nii palju, et ma kaotasin loenduse. Billie Joe Armstrongi kameo oli sama naljakas kui Eminemi oma FP's.

Also, mis teema selle "Losti" ülemainimisega oli. Kuidagi väga tsentristlik ankrupunkt seoses selle tütrega. Tavaliselt loobitakse sellistes olukordades üks-kaks vihjet peretütre lemmikbändi või hobi või mille iganes kohta, aga siin oli see päris läbiv. Mitte, et ma kurdaks hea kraami reklaamimise üle, tasuta ju (?)

kahju ainult, et nad lõpu ära spoilisid seal.

8/10
PiltPiltPilt
Kasutaja avatar
Forzelius
Ristiisa
Ristiisa
 
Postitusi: 13222
Liitunud: 22. Mai 2005, 21:22

Re: See on 40

PostitusPostitas Pixie » 19. Märts 2013, 19:40

- Sadie, how many times have you watched Lost this week?
- I've only watched eleven. I have eight more and then I'm done.
- How many are there?
- A hundred and fourteen?
- Are you kidding me? You can't watch over a hundred episodes of a show in five weeks. It'll melt your brain.
- It's not melting my brain, it's blowing my mind.
- That's really bad, Sadie. You're not allowed to do that.
- My relationship with Lost is not your business. It's extremely personal.


Ja selle hetkega sai Sadie'st teismeline filmitegelane, kellega ma kõige enam samastuda suudan. :irw: Muidu jälgisin Lost'iga seonduvaid dialooge ja stseene ülima ettevaatlikusega, sest äkki tahan kunagi vaatamisega jätkata ning lõpu täielik spoilimine oleks olnud halb. Nii palju, kui näidati, olin juba ähmaselt kuskilt teada saanud. Aga This Is 40 ise oli korralik film, just tegelaste värk muudab keskpärase komöödia päris heaks. Sai kaasa elada Debbie ja Pete'i tõusudele ja mõõnadele, enamus ajast naerdes. Film ei olnud just väga lühike, aga õnneks ei väsinud tegelastest ära. Kui öeldi, et tegemist on sort of järjega Knocked Up'ile, siis nii oligi. Arvasin, et vähemalt tegelaste nimed on samad vms.

8/10
Kasutaja avatar
Pixie
gatehead
gatehead
 
Postitusi: 1740
Liitunud: 22. Aprill 2007, 17:12

Re: See on 40

PostitusPostitas LiveForThis » 21. Märts 2013, 00:32

Apatow filmid on alati olnud vägagi terava ja avaraga keelega käsitlused keskmise ameeriklase elust ja tema keskmisest mõtlemisviisist. Aastatega on Apatow aga aina draamakesksemaks muutunud. Alustades puhtaverelisest komöödia nagu too 40 aaastase neitsi lugu ja lõpetade dull, but rich draamaga USA keskmiselt jõuka pereelu raskustest jne. See kõik on ehe märk režissööri pidevast arengust. Siinkohal ei saa unustada ka tema tööd produtsendina.

Tema kolmest lavastatud täispikast filmist tundub kõige tugevam olevat "Funny People", sest selles filmis on Apatow`le omane stiil justkui kõige paslikumalt tasakaalustatud, kuigi "Funny People" on pigem draama kui komöödia. "This Is 40" ja "Knocked Up`i" asetaks samale pulgale, sest mõlemas avaldub kõige paremini Apatow`le omane liigne uimerdamine. Peamiselt avaldub see kas siis liigses episoodilisuses või dialoogides, mida ta armastab lõputult venitada. Kõige tihedamini esineb nende kahe omaduse sulam, mida "This Is 40`s" on ka teravalt tunda. Bloated storytelling on vist kõige parem viis kuidas Apatow stiili iseloomustada. Kohati tundub ta keset oma lugusid liikuvat teab mis suunas ja justkui ei tahagi loo kesksele pingele keskenduda. See on kohati nii frustreerivalt tüütu kui ka parajalt lõbus Apatow`le omane rasvane liha, millega ta lihtsalt ja mõistetavalt liikuva loo täidab. Iseasi kas see rasv tekitab pigem infarktilähedast seisundit või heaolutunde, mis on tundideks garanteeritud. Eks ta seal kuskil vahepeal ole ;-)

"This Is 40" on kõike seda, mida ülemises lõigus mainisin, aga taaskord on tegemist vägagi tasakaaluka kompotiga, mis ei tekita tarbetuid seisakuid ja ei uimerda niisama ringi koos üleliigsete stseenide või nende mõttetu venitamisega. Apatow kõik kolm filmi on parajalt pikad ja nii heas kui ka halvas mõttes täis pidevat uimerdamist. Ma küll ei tea, aga ta vist laseb oma filmides ka palju improviseerida. Vähemalt nii tundub.

Näitlejatööd ja näitlejavalikud on suurepärased, teemad olulised (olgugi, et vägagi omased keskmiselt jõukale ameeriklasele ala Modern Family or smth) ja story liikumine põnev tänu tegelaste ja situatsioonide humoorikusele. Apatow huumorisoon on paigas ja ta ei pinguta üle. Kõik on täpselt doseeritud. Film ise aga ei suuda olla eriti kaasahaarav, sest keskmise ameeriklase perekonnaelu ja selles toimuvat pidevat tühja rabelemist on võõrastav vaadata. Kui see on moderne Ameerika unelm, siis ma tunnen neile ainult kaasa :( Perekonnapeade ühisele eesmärgile kõigist probleemidest üle saada ei ole küll mingi probleem kaasa elada, aga suurem mõte selle taga jääb tühjaks ja võõrastavaks. Tekib tunne, et keskklassi ameeriklase pereelu ongi näägutamine, vaidlemine, tühja mula ajamine ja unistamine millestki etemast. Paul Ruddi tegelase lugu läks mulle kõige enam korda ja oleks soovinud, et film oleks kestnud poolteist tundi ja rääkinud meile loo ühest mehest ja tema record company hädadest. ;-) Nende miinuste tulemusena ei köitnud mind pikad arutelud ja pinged, salatsemised Rudd`i ja Mann`i tegelase vahel. Nothing new or special about that.

Siinkohal jõuangi sinna punkti, mis mind "Knocked Up" ja "This Is 40" juureses häirib. Apatow käsitlus ameeriklastest, mis on kindlasti tõene reaalse elu peegeldus, ei ole põnev ega kaasahaarav, sest nood ameeriklased on tühjad ja nõmedad nii mõtlemise, suhtumise kui ka elu eesmärkide tõttu.

Suurimateks plussideks põhilise neliku pereelu kajastus, sealsed pinged ja LOST. Minusuguse fänni jaoks oli seda kõike ilus näha. (Y)


3/5 - hea ehk miinuseid on rohkem kui plusse
Kasutaja avatar
LiveForThis
Ristiisa
Ristiisa
 
Postitusi: 4911
Liitunud: 28. Juuni 2008, 15:25
Asukoht: Tallinn

Re: See on 40

PostitusPostitas uLtImAtEcRiTiC » 29. Märts 2013, 01:36

Forza kirjutas:Pole tükk aega nii palju naernud, kui seda filmi vaadates. Ja mitte isegi situatsioonide peale, kuna lugu ise oli kohati suht ummikus siin (alguses algas asi nagu selge keskeakriisi ja rahamuredega ja siis vaikselt libises sünnipäeva korraldamise peale üle ning lõpus see kauaoodatud murelahendus visati ette lihtsalt "we really should sell the house" sarnase asjaga - see oli kehv), kuid dialoog oli 10/10./-/ Naljakaid kohti oli nii palju, et ma kaotasin loenduse.

Keskne lugu ei ole just uus ja huvitav, aga kõik selle ümber annab nii palju juurde. Võrratu dialoog ja loendamatu arv häid kohti, kus kõva häälega naerma hakkasin. Lost, aegumatu juudikaart jnejne. Kõrvaltegelased olid suurepärased: alati naljakas Jason Segel (now just say Jason...), väga alahinnatud Albert Brooks, Melissa "You Touched My Nipple!" McCarthy ja isegi Megan Fox.

8/10
Kasutaja avatar
uLtImAtEcRiTiC
Filmiveeb.ee meeskond
Filmiveeb.ee meeskond
 
Postitusi: 4788
Liitunud: 01. Detsember 2009, 23:12


Mine Filmid

  • Statistika
  • Kes on foorumil

    Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 51 külalist