Kaks korda. Esimene kord oli HÕFFi ajal, filmiks hispaanlaste "
La isla mínima". Nägin liialt vähe, et filmi kohta mingit objektiivset arvamust omada, aga sel puhul polnud magama jäämine küll filmi süü. Pigem oli asi selles, et parasjagu oli käimas juba HÕFFi kolmas päev ja ma olin filmide vaatamisest suhteliselt väsinud, ning mainitud teos oli piisavalt vaikne, et mitte minu und segada. Ja nüüd nädal tagasi jäin "
Macbethi" ajal magama, juba umbes kümnendal minutil. Ei oskagi täpselt öelda, miks ma seda filmi vaatama läksin, aga sain saalis ikka väga kiiresti aru, et tegu pole millegi sellisega, mis mulle meeldida võiks. Dialoogi ei suutnud ka absoluutselt jälgida, nii et otsustasin magamise kasuks. Lõpust nägin umbes 15 minutit ja sellest mulle täitsa piisas.
Uue "Mad Maxi" ajal tukkusin ka natuke (seda magamise alla ei arvesta) ning "Devil's Due" ajal üritasin sama teha, aga pidevad jump scare'id ja nendega kaasnev tugev heli muutsid uinumise võimatuks. Kunagi jäin vist ühe "Harry Potteri" ajal ka magama, või vähemalt ma mäletan, nagu oleksin jäänud, kuid sel puhul oli asi pigem selles, et olin filmi jaoks liiga noor ega saanud mitte midagi aru. Aastaarvu järgi võis näiteks "Azkabani vang" olla.