Postitas eerik » 08. August 2012, 21:28
Lühidalt:
90ndate keskel sõlmisid Pixar ja Disney koostöölepingu. Disneyst sai Pixari filmide levitaja, lisaks sai Disney õiguse toota Pixari filmidele järgesid. Pärast Leluloo edu läks see võimalus muidugi kiiresti kasutusse ja Disney hakkas kohe Toy Story järge tootma. See pidi olema odav, otse-VHSile mõeldud film. Pixar sai õnneks aru, et sellest tuleb täielik saast ja otsustas sekkuda. Projektiga alustati sisuliselt algusest ja sellest sai kinokõlbulik film. Nii sündis Lelulugu 2 ja mõned aastat oli järgede suhtes rahu majas. Umbes viis aastat hiljem tuli Disneyl jälle kaval plaan hakata järgesid tegema, kõik konkurendid ju muudkui lahmisid neid vorpida. Pixar polnud nõus, Disneyl oli ükskõik, sest neid ega nende luba polnud selleks nagunii vaja. Kohe läksid töösse Toy Story, Monsters Inc. ja Finding Nemo järjed. Pixariga oldi tülis, aga koostöö leping kehtis veel mitmeks aastaks ja filmiks. Tüli "lahendati" lõpuks sellega, et Disney ostis Pixari täielikult ära, Disney loobus järgedest ja Pixari juht John Lasseter pandi Disney animatsioonistuudios kõrgele kohale. Näiliselt on kõik korras, sisuliselt aga juhib Disney Pixari tegevust ja jagab käske. Kohe pärast Disney alla minekut läks Pixaris arendusse Cars 2, siis Toy Story 3, siis Monsters University ja nüüd siis Finding Nemo 2. Täpselt nii, nagu Disney seda soovis. Erinevus on ainult selles, et Pixari inimesed saavad valida, kas nad teevad ise need järjed või määrab Disney selleks sobivad inimesed. Varem tasus Pixarilt alati midagi head oodata ning harva tuli pettuda. Nüüd tasuks ootused madalal hoida ja kui veab, siis ehk suudab Pixar veel üllatada.