Üsna hiljuti sai ühe sõbrannaga pikalt vaieldud selle üle, kes on parim Doctori osatäitja. 11 võimaliku variandi asemel piirdus meie valik aga kahega, kuna kummalgi pole õnnestunud käppi taha ajada vanale "Who'le" ning lisaks polnud sõbranna näinud ühtki episoodi Chris Ecclestoniga. Seega jäi sõelale kaks kandidaati - David Tennant ja Matt Smith - ja noh, vihase arutelu ja vastaskandidaadi täieliku mahategemise asemel nägi see nö. vaidlus välja pigem selline: "David Tennant oli hea, aga Matt Smith on veel parem" ja
vice versa. + lisaks veel mõlemapoolne kiidulaul, kui geniaalne sari "Doctor Who" ikkagi on. Kogu arutelu jälgis kõrvalt aga veel kolmas isik, kes varem ühtegi "Doctor Who" osa näinud polnud ja kuna Universum ei salli "Doctor Who'd" mittenäinusid, hakkas taustaks mänginud telekast äkki jooksma randoomne "Doctor Who" kolmanda hooaja osa. Mille järel meil kolmandat sõbrannat VÄGA RASKE veenda oli, et tegu siiski hea sarjaga on (võimalik, et meie põhiargument - "SA OLED LOLL" - ei olnud just kõige parem...). Siiski aitas see episood üsna kenasti valgustada tõsiasja, miks teine sõbranna Matt Smithi paremaks Doctoriks pidas. Nimelt alustas ta "Doctor Who" vaatamist Matt Smithiga hooaegadest ja noh, tuleb tunnistada, et kui arvesse võtta seda, et Moffat on sarja täiesti uuele tasemele viinud, tunduvad vanemad episoodid nende kõrval tõesti pisut naeruväärsed ja mingil määral on Doctori
awesome-olemise võimalused teda ümbritseva keskkonnaga piiratud. Kuna ma olin "Doctor Who" aga algusest peale jutti ära vaadanud ja seetõttu Tennantiga väga ära harjunud, oli mul 5. hooaja alguses 10. Doctori ja pikka aega sarjas olnud kaaslaste lahkumine veel üsna selgelt meeles ning seega võttis täiesti uute tegelaste omaks võtmine ja vanadest "üle saamine" natuke aega.
Vaatasin YouTube'st ära ka kõikide Doctorite regenereerumised, mis oli suhtleselt lõbus, kuna lahendused 60ndatel aastatel vs. 21. sajandil võimalike eriefektidega, olid üpris erinevad. + 10nda Doctori 11ndaks regenereerumine on vast minu silmis üks parimaid "Doctor Who" momente üldse, sest Tennanti
"I don't wanna go", mis siiamaani silmad natuke märjaks võtab, + Matt Smithi
"Nose... I've had worse, hair... I'M A GIRL! and still not ginger..." kokkupanduna on ikkagi
epic win.
Ja nüüd TARDISega olevikku rännates - võimalik, et selles mängis oma osa 6. hooaja viimase episoodi väga osav ülesehtius, aga see
epic salajane küsimus, millele kunagi vastata ei tohi,
blowis mu
mind'i ikka üsna korralikult. Samas, kui enda vapustust ruttu kellegagi jagama pidin ja stseeni, kus küsimus lõpuks avalikustati enda mõnd üksikut "Who" episoodi näinud õele näitasin, oli tema reaktsioon lühidalt: "eee, igav", nii et võta näpust. Igatahes jäi mulle natuke segaseks, et kui see on nö. vanim küsimus Universumi ajaloos ja Doctor ise on ca. 1000-aastane, siis... võib täheldada mõningaid arvulisi ebakõlasid. Või ei mängi Doctori enda vanus siin tegelikult üldse mingit rolli (ajas rändamine ja whatnot) ?
+ Mis värk on Roryga? Võimalik, et olen midagi tähtsat maha maganud/ära unustanud, aga kas ta ei olnud mitte Cyberman Rory the Roman? Igal juhul viimasel ajal ta erilisi cybermanlikke tundemärke pole ilmutanud. (?)
+ Uudis, et 7. hooaeg jääb Pondide viimaseks just väga šokeeriv polnud, kuna mulle tundub, et nende lugu tõmmati juba peaaegu 6nda hooajaga üsna korralikult kokku. Samas loodan, et Matt Smithi veel niipea regenereeruma ei panda.
Also, old, aga leidke Pink Floyd'i
One Of These Days'ist "Doctor Who" algusmuusika.