Postitas Forzelius » 23. September 2008, 21:11
Kirjutan siis midagi, nii kaua, kui midagi meeles on.
Film on suurepärane: tegemist on kahtlemata ühe parima filmiga tollest ajastust. John Huston on oma productioniga naelapea pihta tabanud ja see film jääb kestma no doubt.
Filmi alustatakse väikelinnas, kus me näeme luuserit nimega Fred C Dobbs. Ta on vaene nagu kirikurott ning enese ära elatamiseks kerjab ta. Ta satub ootamatult tööotsa peale, pärast mille eest saadud raha ta endale ka ühes odavas võõrastemajas öökoha ostab. Kogu selle protsessi läbib ta koos sõbra Curtiniga, kes jagab sama saatust. Kui siiamaani ei ole veel näha sarnaseid jooni ühegi teise lavastusega, siis hiljem on neid see-eest kuhjaga. Võõrastemajas saab ta teada kohast, mis võib ta rikkaks teha. Moodustatakse kamp koos Curtiniga, sellega liitub ka mees, kes talle sellest rääkis, Howard. Kui algul sujub kõik hästi, siis probleemid alles algavad.
Nii palju sisust. Mis mulle selle filmi juures tohutult meeldis oli selle kergelt klaustrofoobiline õhkkond. I was shit-scared, kui üks teatud isik lõkke juurde ilmus ja pärast seda Howard ühe asja tegema pidi. Samuti andis sellele juurde kahtlemata must-valge kinematograafia, mis oli super. See on siiski filmidest, mille puhul, ma ei kahetseks, kui see ülevärvitaks.
Humphrey Bogarti tegelane oli geniaalne. Just tänu temale oli näha tohutult palju sarnasusi Edgar Allan Poe lühijutustuse "Tell-tale heart"'iga või siis filmiga "There Will Be Blood". Väga hästi välja näideldud roll, mille eest oli kuritegu mitte anda nominatsiooni. Just viimased kolmkümmend minutit tõid esile selle, miks kadestatakse Bogartit kui võib-olla ühte parimat näitlejat läbi aegade.
(Minu filmiraamat "Sajandi suured staarid" väidab muuseas järgmist: "Bogarti mereväes saadud näotrauma vormis tema ülahuult ning tegi temast veidi pudikeelse, mida sajad meesnäitlejad on hiljem püüdnud matkida." Sounds about right minu arvates, sest iga lause, mis ta ütleb kõlab lihtsalt liiga hästi. Ta hääl on üks parimaid kinolinal)
Samuti meenutas film vägagi mu lemmikfilmi "The Good, the Bad and the Ugly", just kogu oma ülesehituse ja epic-aspekti poolest.
Walter Hustoni tegelane oli selline muhe ja lõbus vanamees, kuid minu arvates oleks pigem Bogart pidanud olema Oscari-võitja, kuigi hea rolli tegid kõik kolm peaosalist. Stsenaarium oli also flawless.
Meistriteos!
10/10
P.S. Ma hindan viimasel ajal filmi nii kõrgelt, sest valik on lihtsalt kvaliteetsemaks muutunud imo..Tänu soovitustele muidugi, sest mida mina ka headest filmidest tean.