Postitas Spellbound » 27. Mai 2011, 18:11
Lausa rõõm on näha, et pärast 2002. aasta Reign of Fire ülima badassi rolli mitte ühtegi tõsiselt võetavat roll täitnud (v.a We are Marshall, Tropic Thunder) McConaughey on taas filmis, mille üle võib olla lausa uhke - slick, stiilne, pingeline, pöördeline ja ausalt öeldes väga hea opetööga (Shrink, Battle:LA) ning kiita võiks ka Furmani režiid. IMDB-st tema kohta lugedes poleks arvanudki, et film võiks osutuda niivõrd nauditavaks.
Olgugi et paljud pöördelisemad momendid vaatasid juba kaugelt vastu, oli filmis siiski hetki, mis panid pingeliselt kaasa mõtlema. Kas saan olukorrast ikkagi õigesti aru? Mis võiks veel juhtuda ja kuidas need võiksid lahenduda? Kohati tekkis väga palju küsimusi, kuid kõik esitatud küsimused said ka adekvaatsed vastused.
Stsenaarium on otsast lõpuni läbi mõeldud, midagi ei ole juhuslikku või lihtsalt niisama. Iga varasemalt läbi käinud detail tähendab midagi ja muutub loo arenedes ja erinevaid sõlmpunkte kokku viies ülioluliseks nii karakteri kui ka sisu jaoks.
Kui üldse kiruda siis seda, et lõpu oleks saanud lahendada ka vähem klišeelisena, sest kuidas veel nimetada seda, et viimasel hetkel, hetk enne lõppu, tekib veel üks peaaegu et sunnitud avastus, pööre, kuigi enne oli piisav lõpetus juba olemas ja üleliigse pöördega välja tulnud info oleks saanud tuua sisse palju lahedamalt.
Üldjuhul meeldivad mulle kohtuga seotud lood või üldse krimithrillerid, kassi hiire mängud ja seetõttu on Tänavajurist igavesti vinge meelelahutus, mis ei lahuta ainult meelt, vaid paneb selle ka tööle.
7/10
Who are you? Who slips into my robot body and whispers to my ghost?
LEVEL 1