Mõtlesin terve tee kinost koju sellele, kuidas minu arust oleks võinud see film lõppeda siis, kui viimases rongistseenis aeg seisma pandi ja kõik õnnelikud olid - nüüd arvustusi lugedes tuleb välja, et ma ei olegi ainuke, kes nii arvab.
Kuna kogu time manipulationi temaatika köidab mind väga, siis ei jäänud ka see film erandiks. Vaatamata sellele, et mul on täielik apaatia (et mitte öelda ebasümpaatia) Gyllenhaali suhtes, siis tuleb tunnistada, et see on järjekordne film, kus ta suutis tõetruult pinget üleval hoida. Kartsin, et 8-minutilised samast lähtepunktist do-overid hakkavad varem või hiljem tüütama, aga kuna lahendused olid niivõrd erinevad ja iga järgnevusega jõuti aina kaugemale, siis jätkus põnevust kauemaks. Meeldisid väga paljud pisiasjad, alates sellest, kuidas Gyllenhaali tegelaskuju sujuvalt Christinale järgnevaid sündmusi ette dikteeris, lõpetades sellega, millise intonatsiooniga ta missiooni operaatori Goodwini nime kordas.
Muidugi oli filmis ka väga palju plothole'e ja vasturääkivusi, aga need ei häirinud üldse. Samuti võttis mind IT-inimesena muigama filmi pealkiri Lähtekood, sest ega seal lähtekoodiga ikka eriti seost ei olnud...
Natuke tegi nalja ka see, kuidas mõisted kvantfüüsika ja paraboolarvutus kõlaefekti pärast sisse olid visatud.
Õnneks või kahjuks ei ole ma Jonesi Moon-i näinud, nii et võrdlusmoment jääb ära. Seetõttu võin ma päris puhta südametunnistusega öelda, et hea film oli. Kui saaks lõpust tuimalt seletuse ja happily ever after stseenid ära jätta, siis oleks tegemist vähemalt 8.5/10 filmiga.
What would you do if you knew you only had one minute to live?