Olen sellest filmist jõudnud juba päris palju positiivseid muljeid jagada ja mitmed sõbrad ongi lõpuks seda vaatama läinud. Üks sõber, kes käis täna "Musta luige" seansil, küsis pärast vaatamist minu käest, mis mulle selles filmis meeldis.
Mina aga vastasin sõbrale: "
Part ja
jänes," ning pärast vaikusemomenti lisasin "ja
mõmmi ka."
Aga nüüd siis filmist. Pärast seanssi olin filmist väga pahviks löödud ja ei suutnud muust mõelda, kui võrratult hea filmiga oli tegemist ja nüüdseks olen jõudnud rahulikumalt selle peale mõelda. Väga sügav ja ilus sisu, korralikult sisupöördeid, fantastilised näitlejatööd ning suurepärane muusika. Muusika oli tohutult kaasahaarav eriti lõpus etenduse ajal. Nii head kui need esimesed kaks kolmandikku olid, pole mul sõnu, kui võimas viimane kolmandik oli. Etenduse teise vaatuse ajal olid mu silmad nii ekraani külge naelutatud kui võimalik, seda on raske sõnadega kirjeldada - see muusika ja musta luige õide puhkemine... Kaameratöö oli mitmekülgne, vahel väga professionaalne ja kohati lausa toores.
Lõpetuseks ütlen, et ma pole pikka aega näinud filmi, millel on niivõrd
perfektne lõpp - tõepoolest oli ja see lõi mind kõige enam pahviks.
9/10
Samuti, sõber pani tähele ka viite Aronofsky üleeelmisele filmile "The Fountain." Tsiteerin teda: