Postitas LiveForThis » 09. September 2012, 03:26
Varalahkunud Tony Scotti viimaseks filmiks jäänud "Unstoppable" sattus mu silme ette alles nüüd. Väljalaske ajal puudus tänu trailerile filmi vastu ka suurem huvi, sest suures osas ei suutnud promost juba teatava eelarvamusliku mulje tekitanud rongifilm mind mitte kuidagi ligi meelitada.
Aeg möödus ja Scott otsustas ühtäkki meie hulgast lahkuda. Seega oli üsna mõistlik otsus film ikkagi lõpuks ometi ette võtta.
Scott tõestas taaskord oma viimase filmiga, et miks just tema oli "the last boy scout".
"Unstoppable" on igast küljest vana hea Ameerika actionfilm, mida saadab tõsimeelne toon, kerge, aga mõtekas huumor, peen nüansseeritus, mis muudab kogu rongikeskse actioni kiirelt põnevaks, veelgi peenem asjatundlikkus nii kaamera ees kui ka taga ning väga tasakaalustatud suhe actioni ja inimese vahel, mis ei muutu kordagi lilleliseks ja ennastkordavaks emotsioonide virrvarriks. Korralik actionfilm, mis ei solva mõistust, vaid lahutab meelt ja haarab kogu tähelepanu endale. Hea tuju ja põnevus garanteeritud.
Härra Scott oli tõesti pidurdamatu skaudipoiss, kes ei jätnud jonni ja kujundas oma hullumeelse filmikeelega väga kaasahaaravaid vanakooli teoseid. Vaatamata selgelt etteaimatavale loole ja kesistele tegelastele(mis oli tunda ka Pelhami uusversioonis) töötas kogu kompott selge sihi ja rammuga. Puudus ka muidu väga ameerikalik lilleline emotsionaalsus, mis vaatajale alati näkku kargab. Kõik oli väga peenelt nüansseeritud ja tasakaalustatud ning tulemuseks vormis ta hoopis originaalsema möirgava rongifilmi, kui oleks eales osanud loota.
Film kestis natuke üle pooleteise tunni ja 45 minuti peal märkasin, et filmi kahel peategelase ei ole tavaliselt väga häirivat ennastohverdavat, patriootlikku ja padusentimentaalset käitumist välja löönudki ja seda ei juhtunud ka edaspidigi. Kõige rohkem üllataski mind just nimelt see, et kuivõrd tõsimeelse actionfilmi oli Scott valmis meisterdanud. Ei ajanud ta kärbseid pähe ega supelnud mugavates lahendustes. Selle asemel süübis ta kogu rongisüsteemi ja muutis kogu filmi pinge sellest kontekstist sõltuvaks. Tegelased olid ja jäid kesisteks, sest kui aus olla, siis olid mõlemad tegelased kujundatud täpsete inimlike actionfilmi kangelaste musternäidiste järgi. Neil lihtsalt ei olnud piisavalt palju karakterit või isegi pisikesi nüansse, mis suudaks nad kuidagigi esile tuua. See on muidugi täielik kontrast filmi stsenaariumi ja režiiga, mis ainult nüansirikkaid lahendusi pakkuski.
8/10