Postitas CyberRax » 06. September 2011, 16:28
Ütlen otse välja: keskpärane.
Põhiprobleemi saab kokku võtta filmist endast pärineva lausega: "You mustn't be afraid to dream a little bigger, darling". Teisitiöeldes: kui tegevus toimub unenäos, ning juba varakult on välja öeldud et und nägev tegelane ei märka et tegu on unenäoga senikaua kuni ta üles pole aetud, või ekstra tähelepanu juhitud ümbritseva maailma veidrusele, siis oleks oodanud märksa enam maailma "väänamist". Treilerist jäi mulje et ümbritseva maailmaga mässamist tuleb stabiilselt ette, aga reaalselt polnud seda peale õppeperioodi peaaegu üldse.
Teiseks - märul. Esimese hooga oli tõesti põnev, aga 3. leveliks sai selgeks et seda märulikangelase temaatikat ("pea iga peaosaliste tehtud lask tähendab langenud pahalast, samas kui pahade pidev kuulirahe ühtegi head ei taba") aetakse lõpuni välja. Et pihtasaamise korral on tulemuseks (lihtsustatult võttes) koomasse langemine (kusjuures koheselt tehakse ka teatavaks et see pole lõplik - peakangelane on sellisest seisust välja tulnud) ei teinud asja muidugi paremaks.
Kolmandaks - Page. Tea kas ma ainuke kellele ta tegelaskuju "olen esimest korda kaasas aga saan erinevalt vanadest kaladest pihta kui suuri probleeme su katkine alateadvus tekitada võib, samas ma ei tee selles osas midagi konstruktiivset vaid lihtsalt korrutan et tulen sinuga kaasa" lähenemine tüütuks muutus.
Neljandaks - lõpp. Mitte päris lõpp, lahtine tulemus ei häirinud, küll aga sellele eelnenud stseen. See et kogu mässamise tulemuseks oli üksteisele noogutamine ja Murphy tegelaskuju sedagi ei mäletanud et kaasreisijad ta unenäos ette tulid. Kommentaarides on küll pakutud et see aitas kaasa sellele et lõpu lahtisust mitte ära rikkuda, aga siiski oleks midagi asjalikumat oodanud.
Viiendaks - istutatav idee. Alates motivatsiooni labasusest ("meie oleme ainsad kes seisavad uue supervõimu tekkimisel ees") ning lõpetades sellega kuidas saadi kindel olla et paika pandu just soovitud tulemuse annaks.
Kokkuvõtlikult: võimalik et ma polnud lihtsalt õiges meeleolus sedasorti filmi jaoks, aga ei jätnud erilist muljet. Film on kompetentselt tehtud, Gordon-Levitti ja Hardy sollisooritused meeldisid, 3 üheaegse tegevusliini arendamine polnud paha ning see kuidas muusikaga lõppe järjest pikemaks venitati oli samuti huvitav, aga laias laastus oli peale vaatamist sama mulje mis "Ocean's 12" järel - parajalt mõttetu mässamine arvestades et reaalne heist oli taskuvarguse suurusjärgus. 5,5/10.
Movies don't create psychos, they just make psychos more creative!