Koomiksid

[Forzelius]

Oii, Fantoom ruulib. Üritasin seda kirjastust ka trackida, et uurida, palju ilmus kokku ja kas saaks osta, aga ei tundub, et pankroti läinud. Kahju, väga kahju. Kas neid ainult 3 tükki oligi? Too Saatanaga oli coolim, piraatidega ka lahe.

[kbong]

[ruut]

On keegi juba eestikeelsele Batmanile ja Rohelisele Laternale pilgu peale visanud? Kuidas mulje?

[MNC]

Northlanders PDF-ina pooleli - hoiatati, et ilge noir ja kurat....on ja jumal tänatud, et on. Lisaks soovitaks veel Sandman-i kes veel lugend pole...
Mõlemad on (pea)täies mahus torrentina piraadilahest saadaval.

[Trash]

Northlanders PDF-ina pooleli - hoiatati, et ilge noir ja kurat....on ja jumal tänatud, et on. Lisaks soovitaks veel Sandman-i kes veel lugend pole...
Mõlemad on (pea)täies mahus torrentina piraadilahest saadaval.

Northlanders on hea jah, aga samas pole ma veel selle osani jõudnud kus muinasjutuks läheb.

[Soprano]

Huvitav ikka võrrelda seda seriaaliga, sest 1,5 hooaja jooksul on nad alles kuskil esimese raamatu juures ning 2-4 raamatute keskmes oleva lokatsioonini pole jõutudki... kahtlen, kas üldse jõuavadki. Farmis oldi ikka niiii pikalt.
Kolmandas osas oli üks räige koht... mõelge The Girl with the Dragon Tattoo peale.

[Garli]

Spoiler :

ehk siis loen kah Walking Dead'i koomiksit. Hetkel olen kolmanda volüümi teise vihiku juures ja väga millegi üle kurta ei oskagi. Seriaalist on see igatahes pika puuga üle. Tegelased pole üldse nii tüütud, välja arvatud Lori, aga näiteks koomiksi Carol ei ole absoluutselt selline nagu seriaali oma, Rick'il pole juustuseid monolooge raadiosaatjate või muude asjade/inimestega. Tegevus liigub sujuva kiirusega ning ei ole venimismomente nagu farm seriaalis jne. Ootan juba väga, millal sari omadega sinna jõuab, kuhu teise volüümi lõpus jõuti.

Lisaks sain enda käpad lõpuks ometi külge Alan Moore'i Watchmen'ile ja peab ütlema, et see on elusuuruses päris korralik elukas. Nagu telefoniraamatut hoiaks käes.

[Px]

Mida DC 'New 52'st arvate ? DC universumi uustulnukana (vähemalt koomiskite osas) kiidan igati heaks. Mõnda Marveli hitti püüdsin vahepeal üles korjata, vastu jõllitas hunnik erinevat tie-ini ja muud pahna, lõin käega. New 52 on uuele koomiksisõbrale igatahes palju hõlpsamalt seeditav, võta nr. 1 kätte ja anna minna. Batman on hea, uued pahalased, hästi joonistatud ning tõesti põnev. Swamp-thing on samuti igati tip-top.
Scalped on raamat mida soovin lähiajal lugema asuda. "Organized crime, rampant poverty and alcoholism," kõlab hästi.

[Garli]

Sain omale Sin City esimese raamatu (The Hard Goodbye) Tartu Apollost kõigest 45 (!!!) sendi eest. On küll eestikeelne, aga nii odav hind, et ei kurda.

Px'i postituses mainitud Scalped'i esimese osa lugesin läbi ja oli väga hea, kuid edasi ei ole lugenud, sest pole Tartu LRi vahepeal enam sattunud ja arvutist ka eriti lugeda ei viitsi.

[Soprano]

Üllatav, kui originaalitruu ikka film oli. Alates Rourke'i castimisest kuni pisidetailideni.

[Sten]

Üllatav, kui originaalitruu ikka film oli. Alates Rourke'i castimisest kuni pisidetailideni.

See oli ju masendavalt odav..
kuskil 1-2 euri, kui õigesti mäletan.

Tundus kohe kuidagi underrated

[Jolt]

Inspireerituna sellest postitusest tekkis tahtmine üle pika aja siia midagi kirjutada.

Kuna ostsin mingil hetkel kokku rohkem koomikseid, kui lugeda jõudsin, otsustasin peale Aussiest tagasitulekut sellele hobile piduri peale panna. Pigem siis ostmise osale. Seega piinab mind juba päris pikalt teadmatus, mis Hellboy ja BPRD universumis juhtunud on. Viimane kord paistis maailm olemas taaskord pidurdamatus allakäigus, lõppsihtmärgiks totaalne häving.
Mignola (ja tema poolt valitud abiliste) joonistusstiil, nende poolt üles visandatud lugude ulatus ning see, kui paeluvaid häid, halbu ja lahedalt ebamääraste motivatsioonidega karaktereid nendes kohtab, ei ole minu jaoks ühegi teise koomiksi näol väärilist vastast leidnud.

Praegu olen riiulilt käsile võtnud Sandmani. Neil Gaimani looming ei mahtunud küll mu lemmik raamatute hulka, kuid ühe kõige sümpaatsema kirjanikuga on tegemist sellele vaatamata. Millegipärast oli mul tunne, et peaaegu pooled foorumlased tõid mõne ta raamatu lemmikute hulgas esile. Asja uuesti üle vaadates selgus, et tegelikult see nii siiski polnud. Üksnes JazZ- armastab Gaimani loomingut topeltsuure kiindumusega.
Sandman on kindlasti parim asi, mida tema loomingust olen lugema sattunud. See on ühtlasi ka kõige suurem ja võimsam lugu, mille raamidesse mahub ääretult lai valik erinevaid teemasid ja väiksemaid lugusid. Terved kontseptsioonid, mis vormistatakse väga inimlike vooruste ja pahedega tegelasteks; religioonid; kirjandusklassika, ning selle klassika autorid; tuntud ja seni mitte kuskil nähtud lood - kõik nad mahuvad Sandmani maailma ning kõigele keerab Gaiman peale mingi vaid talle omase vindi. Ta lugudel on mingi täiesti eriline atmosfäär - vaid õrna maagiliste elementidega realism, mis eskaleerub alati kuidagi hiilivalt ja peaaegu märkamatult vohavaks fantaasiaks. See gaimanilik käeskiri väga selgelt ka Sandmanis olemas. Täiesti argised asjad, milles on mingi eriskummaline maagia ning kõige suuremad ja fantastilised... kontseptsioonid, mille Gaiman suudab tuua argisele tasemele. Paremini ma seda sõnastada ei oska, kuid see on miski, mida vaid tema suudab teha sedavõrd puhtalt.
Joonistuste tase on vaid veidi kõikuv. On suurepäraseid kunstnikke, kuid on ka neid, kelle stiilist suurt ei hooli.
Dave McKeani loodud kaanepildid on küll eraldi märkimist väärt. Väga kummituslikud ning on mingis mõttes eelkäijaks viimase aja kõige popimale sarjade algustiitrite stiilile - palju piltide kokkusulatamist.

Peale eelnimetatud raamatutega ühele poole saamist kavatsen käsile võtta ka Saga. Tundub olevat täiesti üle võlli pöörane koomiksilugu. Just selline, mis meediumile kohane ja mida mitte kuskil mujal sellisena teha ei saagi. Ning evatsikk rääkis Rat Queensi päris põnevaks. Mitte et ma isiklikult oleks puuudust tundnud mõnest orci armuliinist... aga midagi täiesti teistsugust kuluks lugemiseks ära küll. Pealegi tundub tolle kunstnike käekiri tõesti väga ilus.

[evatsikk]

märkasin, et siin teemast on puudu tähtis osa koomiksimaailmast... nimelt veebikoomiksid! viimasel ajal tänu igasugustele uutele blogimisplatvormidele (tumblr) ja äppidele (tapastic) on veebikoomiksid minu jaoks nii igapäevaseks teemaks muutunud. kogu aeg satun uute otsa, mida tahaks kunagi lugeda, kuid milleni aega pole aka ma vaikselt hoardin url-e nagu mingi draakon internetimäe otsas. sellegipoolest on mul mõned, mida kontrollin iga kord kohe, kui uus lehekülg ilmub, peaks neid siis veidi jagama:

Tom Sidell - Gunnerkrigg Court
mu vaieldamatu lemmik, vähemalt mis stooripõhistesse veebikoomiksitesse puutub. gunnerkrigg court'il on väga pikk ajalugu, 50+ peatükki, plus selle koomiksi tegemine ongi autori päevatöö, mis tähendab, et nii tegelastel kui ka lool on olnud aega kasvada ja marineerida. maailm tundub piisavalt keeruline, et olla usutav, aga mitte liiga kirju, stiil on samamoodi koos looga arenenud üliilusaks ning üleüldse on tegu väga mitmetahulise tööga. 5++

Yuko Ota/Anath Hirsh - Johnny Wander
selle koomiksi puhul on mulle kõige hingelähedasem joonistusstiil ja -tehnika. see ei tähenda, et lood on kehvad, pigem lihtsalt, et stiil annab neile nii palju šarmi lihtsalt juurde. Johnny Wander on segakoomiks - seal on igapäevaelu lugusid, üks pikem stoori (lucky penny, mille raamatut ma ult tahan), mõned lühemad fantasy-stoorid.. palju kasse on ka, mis on minu jaoks ilmselge tõmbenumber!

peale nende kahe oskan muidugi veel igatsorti veebikoomikseid soovitada. Questionable Content on ka selline tänapäevasema looga, keskendub inimsuhetele väga (vahel ka inimeste-robotite suhetele). Awkward Zombie on selline tore esmaspäevane videomängunali, Manly Guys Doing Manly Things samamoodi, aga rohkema looga (v.a see esmaspäeva osa - ma siiani pole kindel, millal see update'ib, kui aus olla). Necropolis võiks meeldida most def kõigile mike mignola fännidele! ning keda huvitab, mis eesti veebikoomiksite maastikul toimub, siis Adalsysla just lõpetas ja Rahingard & Werenvald käib veel, mõlemad väga kvaliteetsed nii stiili kui loo poolest, aka minge uurige (y)

(also, tiny shout out rat queensile ja sagale)

[Soprano]

evatsikk on veidi häbelik, aga mina ju ometi pean tema enda tehtud koomiksit jagama (hetkel 10 lk):
http://tapastic.com/series/Archetype