Postitas adi » 21. November 2010, 19:13
Esimesed lahingud tekitasid korralikult segadust, et kas tõesti olid need sellised kalkunilaskmised kus jänkid lasid mõõkadega pealetormavaid japse, tappes tuhandeid, ise kaotades heal juhul paar meest.
Lugesin veidi IMDB foorumeid ja vot, oligi nii, nimelt oli jaapani algne strateegia väga edukas varasemate vaenlaste vastu kellel kasutada vaid aeglased ja kohmakad vintpüssid. Lisaks oli japsidel tõsine puudus laskemoonast.
Hilisemad lahingud olid loomulikult teisest puust, ütleme nii, et need väeosad kes samal ajal euroopas sakslastega kaklesid olid õnnega koos. Sakslased olid reeglina ikka mõistlikud ja surmakartvad inimesed. Vaenalsed ofcourse, aga vähemalt sinusugused. Japside puhul ei tea kunagi mis nad teevad. Viimase hingetõmbega tõmmatakse graanaadilt splint ära jookstakse vaenlase sekka, et siis ennast koos nendega õhku lasta. Selline vaenlane on vaieldamatult kõige ebameeldivam. Eriti kui tal on kombeks veel kilomeetreid pikkasid tunneleid kaevata.
Kokkuvõtteks - sitta kanti actionirohkem ja vägivaldsem kui Band of Brothers, aga erinevalt BoB'ist jätsid siinsed tegelased mind lihtsalt külmaks, ei teagi miks, ju ei avatud neid minujaoks nii hästi.