Weirdo kirjutas:Robert kirjutas:V kirjutas:see keha on aga ajutine kodu minu jaoks...Then we move on to the next destination.
Ohjumal, nii loll jutt ajab iga kord hinge täis. Ei ole siin peale surma mitte midagi muud, kui tühjus. Muidugi ei oska keegi seda ette kujutada ja sellepärast ongi inimesed läbi aegade püüdnud mingit lohutust leida taeva, põrgu või midaiganes asja läbi.
Nõustun siinikohal täielikult Robertiga. Ega minagi ei oska mitteolemist ette kujutada, aga see tundub loogiline, reaalne ja mõistlik, et peale surma pole mitte kui midagi.
Samas on tehtud saateid surmalähedastest kogemustest. Enamik selliseid inimesi (infarkti läbi elanud vms.) kirjeldavad valgust või mingit tunnelit, rahu, heaolu jne. Ja enda nägemist kehast väljaspool. Kõige hämmastavam oli see ühe elu aeg pimeda inimese juures. Ta kirjeldas täpselt, milline välja nägi ja mis tol hetkel toimus, kui teda elustati. Tavaliselt on selliseid inimesi keegi vastu võtnud ja ootanud. Näiteks usklikel inimestel nende jumal, ateistidel pole sel kujul nii täpset nägu. Aga mina küll tean, keda sel juhul näeksin end ootamas....Mr. Deppi...irw. :lol:
Aga see, et pärast surma taevaparadiisi või põrgukuumusesse...? See on küll väga lapsik mõte minu meelest.
Miski siin maailmas pole loogiline, tänapäeva tehniliselt arenenud ajastu on lihtsalt teaduse nii kõrgele tõstnud, et kõik nagu peakski füüsikaseaduste kohaselt lähtuma ning olema ülimalt loogiline... aga kui palju suudab teadus midagi loogiliselt seletada, tegelikult kogu universumiga võrreldes ju peaaegu mitte midagi.
Surmalähedast kogemust tegeliklult ei saa võtta kui lahendamatut juhtumit... jutt läheks liiga teaduslikuks kui seda kõike lahti seletada... ärge vaadake asjale ainult ühest küljest, küsimusi ja vastuseid on sadu... selle teema juures, selles foorumis, paistab väga hästi välja inimeste vähene lugemus selles valdkonnas ning väga väike kokkupuude psühholoogiaga.
Selliste teemade puhul ei saa ainult enda arvamust rakendada, vastasel juhul poleks sellisel arutlusel enam mingit mõtet!