Tere tulemast foorumisse!
Kui su uurimistööl on juhendaja, siis soovitan teema ja ulatuse osas veel nõu pidada, sest küsimused viitavad igaüks ise suunda ja tulemus võib liiga laiali valguda...
Esimene probleem on selles, et teaduslikult lähenedes hakkad võrdlema võrreldamatuid nähtusi. Võin eksida, kuid ilmselt pead filmitööstuste all silmas Hollywoodi, Bollywoodi, Cinecittat, Bavariat, Pinewoodi, Barrandovi jms stuudiokomplekse, mis toimivad "inkubaatorite" ja/või production-facility'tena. Minu arvates Eestis filmitööstust ei ole ja Eesti firmad on sellised väikesed sõltumatud filmitootjad... Toivo Kurmet üritas edutult midagi Raplasse rajada ja ega kunagine Tallinnfilmgi teab mis mastaapne ettevõtmine ei olnud (võrreldes n idanaabri Mosfilmiga). Filmi tegemine on siinmail täna üldjuhul hobi vms eneseteostus, mis ka parimate näidete korral ennast ära ei tasu ning normaalset äraelamist ei taga. Kasumi eelduseks on riigi/sponsorite toetus ja/või täiendav käive muudel seonduvatel aladel, tavaliselt telesaadete või -reklaamide tootmises.
Võib süüdistada kohalikke mastaape jne, kuid majandusharuks ei saa see siinmail kunagi. Isegi kui meilt sirgub euroopa/maailma-mastaabis tegija, siis Eestis ta ennast teostada ei saa. Filmitegemise tasuvusest on varem kirjutatud, otsi n I.Raagi artikleid.
Kuidas oled piiritlenud inglise keelt kõnelevad maad ja nende eeskujuks võetavad iseloomulikud omadused? Minu meelest on näiteks USA, Kanada, Inglismaa, Iirimaa ja Austraalia igaüks omamoodi ning kui juba nendegi omavaheline võrdlus paras ettevõtmine.
Kuidas oled piiritlenud "Eesti filmi", eelkõige perioodi osas? Kas hõlmad ka telefilmid, dokumentalistika ja animatsiooni või mitte? Meil tehakse filme nii vähe, et igasuguste ühiste nimetajate, ühiste iseloomujoonte määratlemine ületab julgelt "statistilise vea" piirid. Teisalt n ENSV ajal tehtud filme ei saa analüüsides sisendiks võtta, sest need ei oma määravat mõju tänasele filmitegemisele (kardinaalselt muutunud režiim, ühiskond, välismõjud, tsensuur, finantseerimine, publik jne on oluliselt teise mõjuga kui normaalse arenguga riikides).
Kas filmitööstuse arengu all mõtled tehnoparki, kvaliteeti, kuluefektiivsust, kasumlikkust, koostööd ja sünergiat või veel midagi muud?
Mulle jääb mõneti segaseks, mida sa õiguspoolest võrrelda tahad - filme, nende tootmistegevust või omavahelist mõju (inglisekeelsete filmide mõju eesti filmidele, inglisekeelsete maade filmitööstuste mõju eesti filmitegijatele või tõesti inglisekeelse filmi mõju eesti filmitegija töökorraldusele). Viimane on iseäranis keeruline, sest kuna filmist kui efekti taotlevast ja emotsiooni pakkuvast lõpptulemusest üritatakse alati elimineerida kõik kulissidetagune töö, vaev, intriig jms mustkunstisaladus, siis vabandust, aga lihtsalt filmi vaadates ei ole võimalik välja nuputada, mida ja kuidas mingi võtte või efekti jaoks tegelikult teha tuleb - tehnika, logistika, tugiteenused jne oskusteave tuleb koolist ja kogemustest...
Statistika mõttes vastan ikka küsimustele ka:
1) Jah.
2) Üldist innustavat mõju.
3) Ei. Meil ei ole reaalset logistilist, oskusteabealast või tehnilist konkurentsieelist "filmitööstuste" suhtes ning vaba raha selle saavutamiseks. Valdkonna arengu tõenäoliselt elujõuliseim ja tulemuslikum tee algab immateriaalsete väärtuste loomisest ja müümisest - originaalstsenaariumid, patendid ja kasulikud mudelid tehnikale, lobitöö location scoutide seas. Saadud sissetulekust peab oluline osa minema koolitusse, n arvutigraafika ja eriefektide spetsialistidele. Ja nii edasi.
4) Liivakastimängud ja kompromissitus head ideede teostamisel - mugavam on projekt põhja lasta kui konkurendile eeliseid anda. Kulkast raha taotlemine ja filmitegemise protsessi olulisemus lõpptulemuse suhtes
5) Filmitööstuse asemel on filmide tegemist hõlmav multimeedialik tegevusala, samas jonnakas jätkamine viitab jätkuvale eneseusule ja üksikud suhtelised edulood pigem positiivsele arengule. Ehkki "edulood" tulevad meelde eelkõige uute katsetajate, nišižanrite või gastrollide seast
(Magnus, Lotte, Puustusmaa) võib seega kahelda, kas need peegeldavad nüüd "filmitööstuse" arengut või midagi muud.
Edu-jaksu!
