Ma olen ennast piisavalt kaua tagasi hoidnud, aga värske Päevaleht (10. mai, laupäev) oli viimaseks piisaks. Kui võtsin kätte tänase (nüüd juba eilse) Päevalehe ja sirvisin DVD'de arvustusi, siis lõi mul tõeliselt sita keema Davidjantsi arvamus filmidest Waitress ja Knocked Up. Ma ei tea, mis halba on sellele naisele tema elu jooksul tehtud, sest kumbki nendest komöödiatest ei ole väärt kõigest 2/5. Ja võrdluseks on ta hinnanud filmi Georgia Rule 2,5/5.
Ma ei väida, et Georgia Rule oleks halvem film, kindlasti mitte. Mind lihtsalt huvitab, mis kriteeriumite järgi see inimene filme hindab. Ettekandja puhul toob ta välja, et filmi oli reklaamitud kui "feministlikku ülistuslaulu naissoole" ja klišeed, mis ta üles loetleb on ülepaisutatud sellise filmi kontekstis. Tegevus toimub kuskil mitte täpsustatud Lõunaosariigi linnas ja kui Davidjants tuletaks meelde kuidas Lõunaosariikide inimesi on Ameerika filmides kujutatud, siis ta teaks, et enamus juhtudel ongi mehed šovinistlikud sead ja naised pahatihti oma meeste "omand". Võta kasvõi näiteks Nurse Betty (2000), kus kehtis samasugune "kodukord". Minu arvates oli see üldine teadmine, et Lõunaosariikides on inimestel pisut teistlaadsed väärtushinnangud, religioossed tõekspidamised ja üleüldine madalam IQ tase. Ameeriklastel endal ei ole mingit probleemi Lõunaosariikide üle nalja visata ja seda ka tihti tehakse, kasvõi talkshow'de otseülekandes.
Teine asi, mida Davidjants suudab unustada oma "arvustuses" on filmi fantastiline huumor. Ma vaatasin seda filmi oma suure venna ning isaga ja hetkel ma ei mäleta, millal me viimati kõik koos nii palju naerda saime. Tõenäoliselt puudub Davidjantsil endal huumorimeel, aga see ei tähenda, et filmi laenutajal või ostjal samalaadne puue esineb. Ta on hästi kirjutatud film ja see, et filmi stsenarist-režissöör oma kodus maha tapeti on täiesti tähtsusetu seik selle kõige juures. Selle tarvis pole vaja arvustuses niigigi väikest ruumi raisata. DVD'de ostjale tuleb anda edasi võimalikult objektiive hinnang ja lõpus öelda kas film kõlbab ka endale soetamist või ainult korra laenutamist. See on kõik!
IMDB: 7.4/10 (12,061 häält)
Metacritic: 75/100 (34 arvustust)
RottenTomatoes: 83-97% (32-326 arvustust), keskmine hinne 7.3-7.6/10!
Knocked Up on viimaste aastate geniaalseima produtsendi-režissööri-stsenaristi, Judd Apatow sulest, kes on meile toonud sellise koomilise meistriteose nagu The 40 Year Old Virgin. Koos oma näitlejatest-stsenaristidest sõpradega on valmis saanud ka filmid Drillbit Taylor, Forgetting Sarah Marshall, Walk Hard, Superbad, Talladega Nights, Kicking & Screaming ja loomulikult Anchorman. Mees on oma bandega valitsenud USA komöödiate maastikut juba viimased 4 aastat.
Knocked Up kuulub kindlasti selle bande ja ka Apatow enda parimate filmide hulka. Hästi kirjutatud film nagu Waitress'gi. Kokku saavad kaks täiesti erineva taustaga inimest. Mõlema elud keeratakse pea peale ja eriti kannatab just nõrgem sugu siin filmis, sest naine tegi televisioonis karjääri ja ühel õhtul lööb ta paksuks Seth Rogeni kehastatud luuser, kes tööd ei tee ja kel puuduvad igasugused väljavaated tuleviku suhtes. Vaatamata sellele, et enamus Apatow filme on suunatud rohkem küpsemale vaatajaskonnale, on siin nalja kõigile kel vähegi huumorisoont. Arvustusest tuleb välja, et Davidjants sai kõvasti naerda filmi jooksul ja suutis isegi midagi tõsisemat leida pinna alt, aga millegi pärast hindab filmi siiski ainult kahe "tähega". Knocked Up ei ole võibolla terviklikult nii hea film võrreldes 40 Year Old Virgin'i või Superbad'iga, aga kohe kindlasti mitte ei jää ta nendele niivõrd palju alla, et teeniks välja mingid närused kaks punni viiest.
IMDB: 7.6/10 (69,256 häält)
Metacritic: 85/100 (38 arvustust)
RottenTomatoes: 88-97% (38-1383 arvustust), keskmine hinne 7.7-8.1/10!
Nagu näete, vaadates mõlema filmi hindeid erinevatel saitidel, jääb Kristiina Davidjants räigesse vähemusse.
Kokkuvõttes ütleks, et mõlemad filmid sisaldavad tõeliselt vaimukat huumorit ja pinna all on samuti palju peidus. Nad pole küll õppefilmid naissoole või lihtsalt sirguvale noorsoole, aga kõrva taha saab siit nii mõndagi panna. Lisaks ei ole minu arvates aus filme hinnata ainult 5-palli skaalal, sest kui hakata neid hindeid omavahel võrdlema, siis kaotab see süsteem igasuguse otstarbe. See on ebaadekvaatne ja lihtne viis hinnata ükstapuha mida ja oleks siis arvustus ise piisav, et lugejal oleks kergem otsustada. Aga ei, paraku ajavad mõned kriitikud Eesti ajakirjanduses lihtsalt tühja möla.