Teater

[Kickflick]

Eile käisin vaatamas uut Von Krahli etendust "Madame Bovary". Etenduse teemaks oli pealkirjast tuletatud sõna bovarysm, mis on selliste inimeste vaimuseisund, kes püüavad "end näha teistsugusena, kui nad on". Kui peale etendust järgi mõelda, siis on sisu ikka äärmiselt kurb, aga Marianne Kõrver on tõlgendanud seda läbi absurdihuumori ja satiiri. Ja naerda sain ikka nii, et nägu hakkas valutama. Mõnus oli ka see, et kuigi etendus oli kaasaegseks tehtud, oli jäetud 19. sajandi sümbolism alles. Näitlejatest ma kedagi esile ei tõstaks, sest kõik 6 osatäitjat olid väga tublid, mängisid mitut erinevat tegelast ja oli näha, et neil oli lõbus seda mängida. Peale selle kiidaksin veel lavakujundust, valgustust, muusikalist kujundust ja kostüüme. Selle etenduse kohta saab öelda tõesti teatrikunst! Kuna varem olen Von Krahlis näinud vaid "Fausti" ja "Hedda Gablerit", kus Von Krahli trupp ise mänginud pole, olen hetkel sellest etendusest ikka täiega sillas.

[RockabillySarin]

"The Rise and Fall of Estonia"

3/10

[Forzelius]

Ei ole küll päris teater, aga käisin täna operetti vaatamas. "Silvat" siis. Ei olnud mitte mingit eelarvamust, soovisin head meelelahutust saada ja väga lõbus oli. Raivo E. Tamm mängis superhästi. Täieliku idioodi rollis oli väga harjumatu näha teda. Häid tegelasi oli veelgi. Väga väärt ajaviide!

8/10

[CM-Girl]

Eile käisin Draamateatris vaatamas etendust "Augustikuu". Ita Ever oli absoluutselt fantastiline. Peale tema meeldisid veel Maria Klenskaja ja Ain Lutsepp. Ülle Kaljuste oli suurepärane teises vaatuses. Teine vaatus sai kuidagi väga kähku läbi. Uusi tegelasi tuli kogu aeg juurde, kui mõtlesin, et nüüd kõik tegelased nähtud siis just ilmus uus tegelane välja. Väga hea näitlejate valik.

[Kickflick]

Käisin ka eelmine aasta "Augustikuud" vaatamas. Kindlasti pole tegu halva etendusega. Hästi lavastatud, hinnatud ja kogenud näitlejad ja näidend on hästi kirjutatud. Aga mis mind häirib etenduse juures, on liigne turvalisus. Midagi unikaalset või üllatusliku pole proovitud, tavaline hea Eesti Draamateatri etendus, milles ei saa pettuda, aga erilist elamust ka ei paku. Ja lugu on ka tavaline draama düsfunktsionaalsetest peredest. Kuigi asi võib olla selles, et olen liiga palju juba Draamateatris käinud, eriti eelmisel aastal.

[Kickflick]

Eile vaatasin Eesti Draamateatris etendust "Võlanõudjad". Paar kuud tagasi lugesin läbi ka Shakespeare'i näidendi "Veneetsia kaupmees", mille põhjal etendus oligi tehtud. Näidend mulle meeldis ja ka etendus oli päris hea. Kuigi tegu on klassikaga juba, on etenduse teema vägagi aktuaalne. Marta Laan üllatas positiivselt, arengut on silmaga näha. Enamik Draamateatri näitlejaid olid oma loomulikus headuses. Tõnu Kark ja Märt Avandi olid paaris stseenis väga naljakad. Muusikavalik oli võrratu. Mis aga mulle kohe üldse ei meeldinud, oli suur liikuva pildiga kinoekraan, mis kogu etenduse laval taustaks oli. Kuigi ma armastan nii teatrit, kui ka kino, ei meeldi mulle see, kui teater kasutab lavaliseks kujunduseks kinoekraani. Hindan seda, kui viitsitakse lavakujunduse jaoks ehitada, maalida jne. Aga suurelt ekraanilt mingi video või pildi näitamine on liiga lihtne, odav ning loob võltsi atmosfääri. Tänapäeva etendustes kohtab seda ikka väga palju, kahju. Aga muidu oli täitsa nauditav tükk!

[Kickflick]

Tänase õhtu sisustas Von Krahli etendus "Idioodid". Jällegi häiris mind suure ekraani kasutamine, mis mõte teatrit üldse teha on, kui suur osa materjalist tuleb ekraanilt, lavastaja peaks ikka suutma leida kõikidele stseenidele lahendused laval, mitte võtma appi kaamera ja filmima osad klipid varem valmis... muidu oli kõik super, pakkus palju suurema elamuse, kui Lars von Trieri film, mille ainetel etendus lavastatud on. Minu kümne sel aastal nähtud etenduste seas on see tükk edukalt teisel kohal peale "Madame Bovary'd".

[uLtImAtEcRiTiC]

Õitseng, Draamateater.

Etendus meeldis, polnud küll lemmik, aga hea. Plusspuntid alguse eest ja näitlejatele - Tiit Sukk, Harriet Toompere, Margus Prangel, Ivo Uukkivi - ning muidugi see koht.
Negatiivse poole pealt tooks välja vähese idee, kulminatsiooni puudumise ja minu õnne: nimelt istus minu kõrvale, õigemini oli minu kõrval tema kaaslane, kes mind jalaga peksis, minu arvatavasti least favourite person Eestis - Koit Raudsepp. Piin oli tema häält kuulata, mis küll, kõigi õnneks, kauaks ei kestnud.

[CM-Girl]

Saabusin just "Noore Eesti" esietenduselt. Ütlen üht:Fenomenaalne! Olin kindel, et tegemist hea lavastusega aga ei arvanud et see NII HEA on. Esimeses vaatuses jäi enim silma Peeter Rästas , teises vaatuses hakkasid aina rohkem ja rohkem meeldima Erni Kask ja Mait Joorits. Lemmikumad olid saunastseenid. Humoorikas. Muidugi tegid ka Lichtfeldt, Väli, Kaldoja, Mesipuu, Sõmer ja Kaljujärv head esitused. Grosnõi ilmumine oli meeldejääv. Ja noh see pauk oli üpris ehmatav.
Erni Kase näoilmed olid nii head peale seda kui ta oli seene ära söönud ja see n.ö. mõju avaldama hakkas.

Tahaks kohe uuesti vaadata.
Etendused vabas õhus on fantastilised. Kui sääsed välja arvata.

Publiku seas olid ka Ain Lutsepp, Rein ja Reet Oja, Liina Olmaru ja Indrek Sammul, Karolin Kuusik, Marta Laan, purga koos Rohumaaga, Urmas Paet

[CM-Girl]

Käisin eile "Noor Eesti" viimasel etendusel. Käisin seda kokku vaatamas viiel korral. Eelmises postituses on vast kõik öeldud..aga siiski lisaksin veidi juurde. Esireas on väga hea istuda, on parem jälgida näitlejate näoilmeid. Erni Kask on puhas geenius. Igas etenduses oli kas midagi muudetud , huvitav oli jälgida. Kaljujärv hakkas mulle aina rohkem ja rohkem meeldima..Kõige suurema elamuse sain kolmandal korral ..üks pool on etendus ise aga teine pool on publik ja publiku reaktsioon ja kolmandal korral oli see Parim, naerdi enim ja kus alles inimesed võpatasid kui pauk käis, see kus mina istusin see pink tõusis õhku:D
Ma pole varem ühestki näitlejast nii vaimustunud kui Kasest ja Jooritsast, fantast oli neid vaadata ja hea kuulata. Ainult üks nimi ja üks sõna ja rahvas naerab täiest kõrist ("Semper, seeni?!").
Mind kummitavad rongirattad ja see muusika...ilus koht oli see.
Kui mõelda sellele etendusele, siis tekib automaatselt naeratus näole.

[Kickflick]

Eile nägin Von Krahli etendust "Gilgameš ehk Igaviku Nupp". Väga võimas oli, palju huvitavaid monolooge ja dialooge vanast eeposest, millest etendus inspireeritud oli, palju tantsu, muusikat ja muud mürglit. Näitlejatööd olid võrratud, eriti meeldisid mulle Juhan Ulfsak ja Liina Vahtrik. Ja katlaauku oli osatud geniaalselt ja üllatuslikult kasutada. Kuna etendus möödus kiiresti ja tempokalt, ei jõudnud kõiki nüannse hoomatagi. Kes vähegi saab, minge vaatama! Võimas tükk!

[montoia]

Teater igati tore ja lõbus, viimati käisin vaatamas "39 Astet" ja jäin igati rahule, nalja sai kõvasti ja põnevust oli ka omajagu, kujutlusvõimet eriti ei pidanudki kasutama...
Aga lemmikuks jääb vist siiski "Armastus Kolme Apelsini Vastu" mis isegi plaadil riiulis olemas.
Muidu aga teatris kuigi tihti ei käi, kord pole aega, kord pole raha või siis lihtsalt ei ole võimalik nii kaugele ette planeerida midagi

[Kickflick]

Eile vaatasin sellises huvitavas kohas, nagu Hobuveski, Linnateatri etendust "Vincent". Pakkus meeldivat vaheldust kaasaegsele teatrile, lavastatud lihtsate vahenditega, aga kõik oli väga mõjuv. Etendusest kiirgas mõnusat soojust ja positiivset aurat, ehkki oli suhteliselt traagilise sisuga. Kuna lugesin sel suvel Van Goghi elust kirjutatud romaani, tegi see vaatamise veelgi huvitavamaks, ehkki näidend on kirjutatud vaid ühest tema eluetapist. Linnateatri trupp mängis hästi, eriti kiidaksin Alo Kõrvet ja Evelin Pangi. Emotsionaalne ja hingeminev suhtedraama.

[CM-Girl]

Käisin eile "Nullpunkti" esikal. Muusika oli SUUREPÄRANE!!Tohutult meeldisid Rauno Kaibiaineni ja Silja Miksi rollid. Muidugist olid ka Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid suurepärased. Esimene vaatus meeldis rohkem. Teise vaatuse juures meeldisid enim laulud mida lauldi.Väga hea etendus kokkuvõttes.

[uLtImAtEcRiTiC]

Anatoli Tafitšuki "Minu hind?" oli küll naljakas, kuid jäi senistele (nähtud) monoteatri etendustele alla. Oli ka väga häid kohti, kuid meelde jäid pigem paar venivat momenti ning võib-olla ehk liigne kiirustatus. Oli ju tükk ka küllalt lühike. Tafitšuk üritas publikuga palju suhelda, kuid erilist kaasa tulemist ei toimunud (mida ka oodata oli, ikkagi eestalsed). Kriipima jäid veel paar tema apsakat, mis läbi lipsasid (näiteks kellaaja juures).

~ 6,5/10.