rauls kirjutas:Vaatasin teleri vahendusel NO99 etendust "Kuidas seletada pilte surnud jänesele" (kohapeal oleks raudsel kõvema elamuse saanud).
Mhmh, No99 suhestub publikuga alati kuidagi väga vahetult (Draamateatri või ka Linnateatri suurte saalidega on suisa raske võrrelda) ja saalis olles mõjub surnud jänes tõesti kuidagi oluliselt enam. Ise käisin seda tükki lõppkokkuvõttes kolmel korral No's vaatamas, nii et päris huvitav oli jälgida, kuidas etendus muutus läbi aja ja haaras kaasa üha uusi elemente reaalsuses toimuvast.
Lihtsalt mingid suvapuntkid, mis raulsi positiivset vastukaja lugedes meelde tulid.
- Ema rääkis, et kui tema etendust vaatamas käis, siis oli alguses mingi tehniline jant ja nood kõlarid ei hakanud tööle. Näitlejad mängisid aga ka selle osa sedavõrd efektselt välja ja kõiki oli ju hoitataud asja improvisatsioonilisest laadist, nii et kui publikule öeldi peale 15 min üritamist "peame tegema 10 min pausi ja otsast alustama", siis keegi ei uskunud ega olnud nõus saalist lahkuma. Tuli kolmekordselt kinnitada, et päriselt ka, etendus veel ei ole alata saanud, enne kui esimesed julged lahkusid.
- Too reaalse improvisatsiooni lõik lõppeb alati sellega, et Risto Kübar tõmbab kõik riided seljast ja aeleb paljana ringi, ihu katmas vaid froteesokk. Ühel korral katkes aga toda sokki ihu ümber kumm ja siis ta oli lihtsalt täiesti paljalt laval ja peale mõningat segadushetke, kus ta ennast mingi maani katta üritas... hakkas ta hundirattaid tegema. Improvisatsioonile paneb alati lõpu Kultuuriministri kõne -
oh the irony. Aga kui Marika Vaarik laval toimuvat nägi, siis ta lihtsalt ei suutnud oma juttu ära rääkima, ilma et puhkeks totaalselt naerma. Ta üritas vast viis-kuus korda, kuid kolmandast lausest ta oluliselt kaugemale ei jõudnudki.
- Ühe improvisatsiooni ajal testis keegi publikust etenduse piire ja istus ühele toolidest, mis lava nurgas oli. Mille peale kandsid näitlejad ta lava keskele ja tegevus koondus ümber tema. Ahjaa, sellele eelnenud "improvisatsioon", tolles mahamärgitud kastis ei olnud improvisatsioon. See on korduv ja harjutatud osa.
- Ühe improvisatsiooni ajal tekkis vastasseis Raudsepa ja kõigi teiste osatäitjate vahel. Puhkes sõda, mis lõppes sellega, et Raudsep oli ühes lava nurgas ja teda pilluti kõigega, mida riiulilt kätte saada õnnestus. Plaadid lendasid kilduseks ja raamatud murdusid ribadeks. Saalist asja hinnates tundus päris ohtlik.
- Ma ei ole selles kindel, aga mul on tunne, et need Marika Vaariku kõned on asjad, mida Jänes sõna-sõnalt kuskil lausunud on. Igatahes on nad kuidagi tõsiseks kontrastiks sellega, mis laval sünnib.
Eijah, "Kuidas seletada pilte surnud jänesele" on nähtud teatrietendustest selge lemmik.