Raamatud

Siia kõik muud jutud, mis mujale ei sobi. Lubatud on rääkida kõigest.

Moderaator: Meeskond

Re: Raamatud

PostitusPostitas Ralf » 12. August 2013, 13:52

Poppy Z. Brite'i "Exquisite Corpse", gay interest romaan gaatorilinnas New Orleansis tegutsevatest sarimõrvaritest/lapsetapjatest. Väga-väga räme, aga üldiselt kenasti paberile pandud lugu ja hea kiire lugemine...
Kasutaja avatar
Ralf
love <3
 
Postitusi: 13397
Liitunud: 06. Mai 2006, 13:57
Asukoht: Sinu voodialune (väga tolmune *köh*)

Re: Raamatud

PostitusPostitas Audrey » 20. August 2013, 11:40

Thomas Harris'e "Voonakeste vaikimine" oli küll väga põnev lugemine. Dr Lecteri tegelaskuju on nii nauditav ja kahtlemata üks lemmikutest.

Ning terve see aeg kumises kuklas NY taksojuhi "Goodbye horses"..
Kasutaja avatar
Audrey
Raevunud härg
Raevunud härg
 
Postitusi: 127
Liitunud: 03. August 2009, 17:29

Re: Raamatud

PostitusPostitas CM-Girl » 27. September 2013, 19:31

Vanaema juures Türil olles augustis, sai loetud mitmeid raamatuid lapsepõlvest. Nostalgia missugune. Oli tore taasavastada neid raamatuid. Mitmed raamatud sai läbi loetud mõne minutiga, mõningad võtsid veidi rohkem aega. :) Kokku sai loetud 3 päevaga 48 raamatut. Rakverre jõudes tuli tahtmine ka siin mõned vanemad raamatud läbi lugeda. Lugesin 15 raamatut. :)

Raamatukogus sai ka üle pika aja käidud. Läbi nüüdseks loetud "Teatrimärkmik 1964-65", "Kevade. Suvi. Sügis - Arvo Kruusemendi filmid" ja kaks Barbara Cartlandi raamatut - "Mu südames säravad tähed", "Südame võluvägi".

Hetkel loen Paavo Kanguri raamatut "Viimne Reliikvia - pilk legendi taha".
Kasutaja avatar
CM-Girl
Ristiisa
Ristiisa
 
Postitusi: 4751
Liitunud: 16. Juuli 2009, 21:48
Asukoht: Paide

Re: Raamatud

PostitusPostitas Ralf » 27. September 2013, 21:53

Spoiler :
Pilt


Stephen Kingi kvasi-järg "The Shiningule" täisealisest Dannyst, kes on "oma isa poeg" ja peab pärast ree peale saamist kaitsma noort erakordse hiilgamisoskusega tüdrukut True Knoti nimelise vampiirilikest tegelastest koosneva kultuse eest. Esmamuljed pigem positiivsed (22% in).
Kasutaja avatar
Ralf
love <3
 
Postitusi: 13397
Liitunud: 06. Mai 2006, 13:57
Asukoht: Sinu voodialune (väga tolmune *köh*)

Re: Raamatud

PostitusPostitas Ralf » 30. Oktoober 2013, 22:55

Pilt
Kasutaja avatar
Ralf
love <3
 
Postitusi: 13397
Liitunud: 06. Mai 2006, 13:57
Asukoht: Sinu voodialune (väga tolmune *köh*)

Re: Raamatud

PostitusPostitas LiveForThis » 14. November 2013, 15:53

Kingi "Susannah` laul" on küll pooleli, aga hankisin lõpuks Andrzej Sapkowski Nõiduri seeria esimese raamatu "Viimane soov". Olen varem esimest mängu proovinud. See jäi mul küll pooleli, aga nõidur Geralt ja teda ümbritsev vägivaldne kollidekeskne fantaasiamaailm jäi mulle teravalt meelde.

100 lehekülge praegu läbi ja peaks ka mainima, et üsna nauditav lugemine. Väga tume ja rõske fantaasia. Poola kirjanikule omaselt toimub pidevalt keskaegsele Euroopale iseloomulik karm andmine. Sapkowski on ette võtnud ka tuntud muinasjutud ja andnud neile hoopis rõõmutumad ja õõvastavamad taustalood. Meeldib ka raamatu ülesehitus, mis oma ajas hüppamisele ja kesksele raamile toetudes pakub üsna mõnusat vaheldusrikkust.

Esimesele mängule loodud muusika aitab ka kenasti Nõiduri karmi maailma sisse elada: http://www.youtube.com/watch?v=fZ74wr2EwKE

Pilt
Kasutaja avatar
LiveForThis
Ristiisa
Ristiisa
 
Postitusi: 4908
Liitunud: 28. Juuni 2008, 14:25
Asukoht: Tallinn

Re: Raamatud

PostitusPostitas Forzelius » 14. November 2013, 16:47

Võtsin täna raamatukogust Bram Stokeri "Dracula". Atm käib too Rhys Meyersiga seep, mis on päris huvitav re-imagining (nagu viimasel ajal popp), ja mõtlesin, et tutvun täpsemalt allikmaterjaliga.

EDIT (22.11.13): Ja läbi ta ongi. Väga hea lugemine oli, tõsiselt huvitavas formaadis kirja pandud raamat (peategelaste päevikutest, omavahelistest telegrammidest; taustaks ka laeva logiraamatud, ajaleheväljalõiked). Täielik usaldus loo jutustaja vastu ning päevikus kajastatud info oli väga loomulikuna esiletulev ja pani väga hästi tegevusse sisse. Algus võib-olla kõige kõhedam asi, mida ma eales lugenud olen. Esimesed 58 or so lehte, kui räägib Jonathani Transilvaania-õudustest. Ei hakka sisu ümber jutustama, aga meeldis see paralleelselt Van Helsingi death squadi kokkupanek ja Dracula geniaalselt kavalate plaanide kujutamine. Viimase sekeldusi toodi eriti kavalalt esile, kohati tundus isegi, et liiga palju kokkusattumusi (Dracula maabumine just Whitbys, samal ajal kui Lucy ja Mina seal olid; Dracula Carfaxi krunt ja Sewardi elupaik kõrvalmajadena), aga olid piisavalt piiri peal hoitud, häirima ei hakanud.
Kui midagi negatiivset üldse esile tuua, siis võib-olla see, et rohkem oleks võinud Draculat ennast loos olla. Mind isegi hämmastas, kui vähe teda seal oli, tegelikult. Olin lugenud ja sellest uuest seriaalist näinud ka selle "Order of the Dragoni" tegemisi, kuid sellest polnud ka mitte mingit juttu, läbinisti fan fiction vist. Dracula enda mineviku kohta räägitakse raamatus minimaalselt. Teiste tegelastega tutvumine-päev-päevane elamine oli aga niivõrd kütkestav, et Dracula lisandid oleks võinud tulla lisalehtede, mitte olemasolevate arvelt. Lõpp oli võib-olla ka pisikene altvedu, aga mitte midagi hullu.
Üldiselt ikka aastates oma ajast ees ning väga kaasaegne kirjutis-lugemine (ühes kohas räägiti midagi isegi kõrvaklappidest). Soovitan soojalt; alguse kõhedus ning Dracula sünge karakter teevad selle raamatu lugemise tõeliseks naudinguks.
PiltPiltPilt
Kasutaja avatar
Forzelius
Ristiisa
Ristiisa
 
Postitusi: 13080
Liitunud: 22. Mai 2005, 20:22

Re: Raamatud

PostitusPostitas kiisuplikamiisu » 22. November 2013, 15:28

Ma olen ka väga suur raamatude lugeja. Praegult on käsil Haldjasõjad. Lemmikuid raamatuid on mul palju aga meelte ei tule hetkel.
kiisuplikamiisu
Teadmata kadunud
Teadmata kadunud
 
Postitusi: 12
Liitunud: 22. November 2013, 14:21
Asukoht: Harjumaa Kose

Re: Raamatud

PostitusPostitas CM-Girl » 26. Jaanuar 2014, 19:04

Eelmine nädal sai lõpuks loetud "Õnne 13. Õnnerahva lood" (alustasin lugemist eelmine kuu). See nädal lõpetasin "Teatrimärkmik 1965/67" lugemise.
Kasutaja avatar
CM-Girl
Ristiisa
Ristiisa
 
Postitusi: 4751
Liitunud: 16. Juuli 2009, 21:48
Asukoht: Paide

Re: Raamatud

PostitusPostitas Wisegirl » 07. Veebruar 2014, 22:21

Viisin oma raha Rahva Raamatule ning soetasin 4 esimest osa Gone-seeriast (autoriks Michael Grant), kaks viimast kodus olemas.

Huvitavad ja düstoopilised young-adult raamatud.
Kellele natukenegi meeldivad fantaasiaelementidega raamatud - soovitan soojalt.

Hetkel olen neljanda raamatu kallal, [i
"Plague", mis on siiani üks rõvedamatest ja masendavamatest (ka psühholoogiliselt) osadest. Loen üsna aeglaselt, sest ei taha liiga kiiresti läbi saada.

Mingil määral võrreldav "Kärbeste jumalaga".

Suve lõpuks pidi ilmuma lisa Abhorsenile ja Old Kingdom seeriale (Garth Nix). Ei jõua ära oodata, sest tema triloogia on siiani üks säravamatest olnud!
-Breathe.... Deeply, yes, of course, but, by all means.....: exhale- RDA
Kasutaja avatar
Wisegirl
Ristiisa
Ristiisa
 
Postitusi: 1082
Liitunud: 28. Detsember 2005, 00:15
Asukoht: Sydney

Re: Raamatud

PostitusPostitas LiveForThis » 08. Veebruar 2014, 14:50

Pilt

Konarusi on ja selgelt on tunda, et kogu see materjal oleks pidanud olema seriaal nagu Del Toro seda esialgu soovis, aga vampiiride taaselustamisena on Del Toro oma "Tõve" triloogiaga suurepäraselt hakama saanud. Kunagi varem ei ole vampiirid olnud niivõrd jõledad ja metsikud olendid. Del Toro tegi vampiiridega sama, mida Danny Boyle elavate surnutega.

Sellest tuleb fantastiline seriaal kui kõik hästi läheb.
Kasutaja avatar
LiveForThis
Ristiisa
Ristiisa
 
Postitusi: 4908
Liitunud: 28. Juuni 2008, 14:25
Asukoht: Tallinn

Re: Raamatud

PostitusPostitas Ralf » 09. Veebruar 2014, 14:31

Pilt

This book is about what might be the world’s most improbable Hollywood success story. At its center is an enigmatic filmmaker who claims, among many other things, to be a vampire. This man speaks with a thick European accent, the derivation of which he won’t identify. He also refuses to reveal his age or the origins of his seemingly vast fortune. His name is Tommy Wiseau; and the film he wrote, directed, produced, starred in, and poured $6 million into is a disastrous specimen of cinematic hubris called The Room.
The Room is—despite its ostensibly simple plot—perhaps the most casually surreal film ever made. To put it simply, The Room doesn’t work in any way films have evolved to work over the last century of filmmaking. It’s filled with red herrings, shots of locations that are never visited, and entire conversations comprised of non sequiturs. It is, essentially, one gigantic plot hole. For many, experiencing The Room is both wildly exhilarating and supremely dislocating. The film engenders an obsessive fascination, instantly luring you into its odd, convoluted world. Tommy Wiseau intended The Room to be a serious American drama, a cautionary tale about love and friendship, but it became something else entirely—a perfectly literal comedy of errors.
Kasutaja avatar
Ralf
love <3
 
Postitusi: 13397
Liitunud: 06. Mai 2006, 13:57
Asukoht: Sinu voodialune (väga tolmune *köh*)

Re: Raamatud

PostitusPostitas Ralf » 09. Veebruar 2014, 19:41

^
:D

We drove back to his place. Why Tommy didn’t tell me his address and have me meet him there, I have no idea. He also didn’t know how to use his windshield wipers. He drove leaning forward as close to his windshield as possible and made the sign of the cross after every church we passed. After nearly killing us several times, Tommy descended into his complex’s parking garage, which had hardly any cars in it. Every time he did see one, though, no matter how far away it was, Tommy slammed on the brakes. He pulled into a space that had a Bad-era Michael Jackson poster on the storage door in front of it. Once parked, he reached into the backseat for the anti-car-theft device known as the Club. He hung his Club over the steering wheel but didn’t lock it. I asked Tommy if he was going to lock the thing into place. He’d lost the key, it turned out, but the mere appearance of a Club, he explained, was enough to deter thieves.
Next to his parking spot was another car he owned, a beige, early-1980s Trans Am. All of its tires were flat and it was covered in roughly five coats of dust—in which someone (Tommy?) had used his finger to draw the Zodiac Killer’s symbol. This unnerved me greatly until Tommy admitted he had no idea what that symbol meant. At least I now knew that Tommy was (probably) not going to murder me when we got to his condo.

I wanted to drink some water before we started rehearsing, so Tommy took me into his kitchen. All the cupboards were open and his sink was filled with a pile of dirty dishes and cloudy water. Hanging from the ceiling were two long sticky flytraps, both prodigiously covered in fruit flies. I no longer wanted to drink anything.
“How about some carrot juice?” Tommy asked.
I checked the date on the bottle he gave me. “This expired three months ago,” I said.
“Well, excuse me,” Tommy said. “The maid is on vacation.” He put the carrot juice back into his fridge.
On his refrigerator door Tommy had an array of magnets he’d collected of iconic American tourist sites: Las Vegas, the Space Needle, the Grand Canyon, the Hollywood sign, Graceland. Just in case his patriotism was in any doubt, he’d arranged them around a larger magnet of the American flag. Magneted to the fridge door was an outdated headshot with THOMAS P. WISEAU written underneath it. Below that was a picture of Tommy with what looked like his natural hair—it was shorter, and chestnut brown—sitting in a storefront window at what appeared to be Christmastime, in a place that may have been New Orleans. In the photo, Tommy was looking off into the middle distance, past the camera. How clean and untroubled these young-Tommy eyes were, especially compared to the eyes of the man standing next to me, and their spook-house repository of secrets.


Veel "The Room'i" lugusid:

“I don’t like the dailies. They just don’t cut it. We need something bigger, more spectacular.”
For Tommy, “bigger” and “more spectacular” meant green screen. The green screen was like a portal into Tommy’s imagination and having it as an option gave him a scarily limitless range of possibilities. A few days before, Tommy had pulled Raphael aside and told him his latest big idea.
“I want my car,” Tommy began, “to fly off the roof and into the sky.” By now, Raphael was prepared for literally anything when Tommy discussed his ideas. Even so, I could tell this particular vision had really, deeply stunned him.
“Why,” Raphael said, “do you want to do this, exactly?”
“It’s just possible side plot. Maybe Johnny is vampire.”

The Room’s costume designer, Safowa, had ducked out for a moment to run some wardrobe errands because Tommy was so late. Of course, the moment Tommy learned that Safowa was no longer around, he decided he was ready to get dressed for his scene. He began to panic. “We need her now, not tomorrow!” he said. “I don’t hire her not to be here! I’m not doing her job.”
Amy told Tommy that Safowa would be back any second, but Tommy, unsatisfied, headed directly to wardrobe and dressed himself. He probably could not have picked a worse outfit had he been blindfolded: an ill-fitting navy blue sport coat over his favorite black tank top and sand-colored cargo pants, the pockets of which were stuffed with lotion bottles, antiwrinkling gel, purple scrunchies, hair clips, and cash. He looked like an aging metrosexual commando.
Safowa returned from her errand, took one look at Tommy, and nearly fainted. I believe the word she used to describe his outfit was “unfilmable.”
Tommy, of course, refused to change. “I keep my stuff, sweetie. You are late. Please don’t do this again.”
“Tommy,” Safowa said, “you can’t just pick things off the rack at random and start shooting.” Sensing she wasn’t going to win this argument, she turned to grab her camera. “I need to get a Polaroid of your outfit for continuity.”
“Continuity,” Tommy said, stopping her, “is in your forehead.”
“Would you at least empty your pockets?” Safowa asked. “Can we agree to that?”
“I cannot,” Tommy said. Safowa briefly looked like she was about to punch him. Tommy, noticing this, put his hand on her shoulder. “You are very sweet, and I push you little bit. But don’t hate me yet.” From Safowa’s expression it was clear that Tommy’s request was several seconds too late.
Kasutaja avatar
Ralf
love <3
 
Postitusi: 13397
Liitunud: 06. Mai 2006, 13:57
Asukoht: Sinu voodialune (väga tolmune *köh*)

Re: Raamatud

PostitusPostitas Ralf » 13. Veebruar 2014, 06:56

"The Disaster Artist" läbi, fantastiline raamat see. Ma vist ei suuda "The Room'i" ega Wiseau'd enam kunagi sama pilguga vaadata. Raamat seletab isegi üllatavalt palju Wiseau minevikust (a-la mis asjaoludel ta USA'sse sai, miks nimeks Wiseau võttis ja kuidas ta miljonäriks sai). Ühtlasi saab selgeks, et tegu on vaimselt päris häiritud inimesega. Üks asi, mis kummitama jäi, oli see, et esimese mõtteidu "The Room'i" teha pani talle pähe kinos "The Talented Mr. Ripley" nägemine koos Sesteroga, mis pani ta veidi vedru välja viskama. Seepärast ta otsustaski filmi ühele põhitegelasele Mark nimeks panna - arvas, et Ripley't mängis Mark Damon.

Wiseau early '90s:
Spoiler :
Pilt
Kasutaja avatar
Ralf
love <3
 
Postitusi: 13397
Liitunud: 06. Mai 2006, 13:57
Asukoht: Sinu voodialune (väga tolmune *köh*)

Re: Raamatud

PostitusPostitas Ralf » 02. Aprill 2014, 00:29

Pilt

Olin raamatust palju paha kuulnud ja uskusin, et looga tuttav olemine (via filmiversioon) ei saa just teeneid tegema, aga olen väga rahul. Natuke värvi lisab ka tõsiasi, et King kirjutas raamatu tervenisti pastakaga paberile, sest ta ei saanud pärast rasket õnnetust trükkimist võimaldavas asendis olla. Ja selle tõttu on proosa kuidagi läbimõeldum ja mahlasem. Lisaks ... shit weasels!! (Y)
Kasutaja avatar
Ralf
love <3
 
Postitusi: 13397
Liitunud: 06. Mai 2006, 13:57
Asukoht: Sinu voodialune (väga tolmune *köh*)

EelmineJärgmine

Mine Vaba teema

  • Statistika
  • Kes on foorumil

    Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist