10 olulisemat raamatut

[JazZ-]

... Jah, nagu see Facebooki mäng, kus mind mitte kunagi ei tag'ita, mille tõttu otsustasin ohjad enda kätte haarata.

Nimetage 10 (või rohkem või vähem) enda (mitte inimkonna, nagu pealkirjast ehk ekslikult välja võis lugeda) jaoks ühel või teisel põhjusel olulist raamatut. Kui oma valikuid veidi põhjendada viitsiksite, siis that would be great, yeaaah, aga see osa pole muidugi kohustuslik.

Go!

[CM-Girl]

Spoiler :

1. HP raamat - Ema kinkis selle jõuludeks mulle. Mäletan, et lugesin raamatu ühe jutiga läbi. Ei mingeid pause. Hommikul vist mingi kella neljaks sain läbi.
2. Bulgakovi raamat - Lemmikraamatuid on palju, aga neid kõige lemmikuimaid on vähe ja see on 1 neist ja ainus (suurtest lemmikutest) mis olemas on (hetkel).
3. Kevade - Mitu korda läbi loetud. Lapsepõlve raamat.
4. Suvi - Lapsepõlve raamat.
5. Twaini raamat - Koduraamatukogus olemas terve mu elu.
6. Cartland - Üks suurimaid lemmikuid ja vist ka üks esimesi Cartlandi raamatuid mida sai laenutatud. Hakkasin selle kirjaniku raamatuid lugema seetõttu, et ema tahtis, et talle Cartlandi raamatuid tooks ramsist.
7. Kadri/Kasuema - Sama jutt mis nr.5-l
8. Tolkien - LOTR!!
9. Ralliraamat - Mäletan kui sai hiljaõhtuti üleval oldud ja telekast rallit vaadatud.
10. Piiblilood - Seda raamatut on 2. Türil oleval raamatul on sees kuldsete tähtedega pühendus vanaisalt.

[Jolt]

• Meister ja Margarita - üheksal juhul kümnest, kui minult miskit sellist küsitakse, nimetaksin M&M lemmikraamatuks.
• 1984 - raamat suurtest ideedest ja väikestest inimestest. Ängitekitavalt realistlik.
• Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda - parim pila, mis sõja pihta kunagi kirjutatud.
• Kassikangas - parim pila, mis teaduse ja usu vastandlikkusest kirjutatud.
• Rehepapp - kõige eestlaslikum raamat.
• Kärbeste jumal - olin lugemise ajal samas vanuses nagu tegelased raamatus nii et jah, jättis kustumatu mulje.
• Kellavärgiga apelsin - väga omapärase ja laheda kirjastiiliga raamat, mis lisaks kõigele muule on õrritavalt intrigeeriva sisuga.
• Kuristik rukkis - kui lugesin mõjus igatahes jahmatavalt ausalt ja julgelt.
• Tappa laulurästast - lihtsalt üks parimaid, nuff said.
• 100 aasat üksildust - pooleldi seebiooper, pooleldi eluolu paroodia, mis tabab aga täielikult üldinimlikke loomujooni.
• Kaksteist tooli - ilmselt üks naljakamaid raamatuid, mis väga võluvalt kirjeldab inimese kohaldumist eluga absurdses süsteemis.
• Ishmael - lugesin seda keskkooliaegu ja tollal raputas see igatahes terve mu maailmapildu pahempidi. Lisaboonuseks telepaatiline gorilla, kunas selline asi siis lahe poleks.
• Kummi-Tarzan ja teised - eepilised õpetussõnad kogu eluks.

Muidu võiks veel mainida Isaac Asimovi loomingut, aga tema kirjutatust pole kerge ühtegi raamatut eraldi esile tõsta. Pigem on imetlusväärne maailm, mis moodustub kõigist Asimovi juttude ja raamatute tervikuna.
Vendade Strugatskite Väljasõit rohelisse, pole nimekirjas, sest ei nimetaks seda raamatuks. Pigem on tegu jutuga. Aga sellel on üks kõige mõtlemapanevamaid ja kummituslikumaid lõppe, mille peale lugemise käigus olen sattunud.
Viimastest aastates on John Fowlesi looming väga sügava mulje jätnud. Maag lollitas mind järjepidevalt ära. Iga kord kui arvasin, et sain raamatust aru, keerati mingi uus tahk ette ja pidin jälle ümber mõtlema, mida täpselt loen.

[Keilyke]

1.Nicholas Sparks "Three weeks with my brother" - Sparksi armastus sai mul alguse siis kui nägin filmi The notebook ja siis tahtsin muidugi raamatut ka lugeda. Raamat ei avaldanud nii suurt muljet, kuigi oli ka hea. Aga hakkasin lugema ka muid Sparksi raamatuid ja kuigi mulle kõik tema raamatud meeldivad, siis kindel lemmik on kindlasti see, kuna tegu on veidi teistsuguse autobiograafiaga ja tore on oma lemmikust kirjanikust rohkem teada saada.

Spoiler :

Three Weeks with My Brother is a no-holds-barred memoir that shares the good, the bad, and the ugly that made Nicholas Sparks the man he is today.

2.Patricia M.St. John "Lume aarded" See raamat kingiti mulle, kui ma üsna noor olin. Olen selle päris kapsaks lugenud ja kunagi oli see mu lemmikraamat. Olen seda mitu korda ka täiskasvanuna lugenud, nüüd tundub see kohati lapsik aga samas on see ikkagi armsaks jäänud.
3.Victor Hugo "Mees, kes naerab"
4.Jerome David Salinger "Kuristik Rukkis
5.Erich Maria Remarque "Läänerindel muutusteta" Viimased kolm on kooliajast kohustuslikust kirjandusest 3 lemmikut.
6.Triloogia, Hubbard, L.Ron "Võitlustanner Maa". Üks lemmikuid ulmeromaane. Ma üldiselt ei fänna ulmet aga see on selline mõnus lugemine.
7.Antoine de Saint-Exupery "Väike Prints" Raamat millest oleks kõigil nii mõndagi õppida. Igakord seda lugedes avastan midagi uut enda jaoks.
8.Diana Saare Tan, Helen Eelranna "Regina. Mu imekaunis võitlejanna" See raamat ei tohiks kedagi külmaks jätta.
9. Pille Hanni "Ma armastasin kiskjat" Kuulsa Nõmme inimsööja naise lugu sellest, kuidas ta sattus vanglasse selle eest, et armastas liiga palju oma meest. Kohati üsna jahmatav, mida kõike armastuse pärast ei tehta.
10.Silvia Truu "Jeekim" Jällegi üks raamat, mida ma lugesin korduvalt lapsena.

10 esimest, mis pähe kargasid. Kindlasti on neid olulisi raamatuid veel aga las jääda siis hetkel need.

[LiveForThis]

Vaatasin nii füüsilise kui ka virtuaalse kogu (goodreads) üle ja peaks olema selline. Kõik raamatud on valitud puhtalt selle järgi, kuidas nad on mind mõjutanud, muutnud, avardanud ja õpetanud ehk kasvatanud.

Ainult esimesed kolm on tähtsuse järjekorras.

1. Stephen King "Tumeda Torni" seeria, 7 raamatut.
Kõige sürreaalsem, julgem, sõgedam ja veidram weird fiction, mida olen lugenud. King on geenius. Loen kindlasti kogu seeria uuesti läbi. Hea ports aastaid on see seeria mind lummanud ja eks ta jääbki lummama.

2. J. R. R. Tolkien "Sõrmuste isanda" seeria + kogu Tolkieni fantastika
Tempel mällu igaveseks. Klassika, aga siiski..see klassika on mind viimased 14 aastat kummitanud. On ja jääb minu kultuseks. Tolkien oli, on ja jääb geeniuseks.

3. Cormac McCarthy "Tee"
Sadisllikult kurb ja kõle, ääretult inimlik postapokalüptika. Puhas nauding.

4. H. P. Lovecraft "Hullumeelsuse mägedes"
Klassika. Fundamentaalne teos, milleni jõudsin alles hiljuti. Lummas koheselt. Lovecraftiga pean alles süvitsi tutvuma. "Hullumeelsuse mägedes" on aga avar ja detailne, sügav ja julge ning innovaatiline ja ajast ees. See tükk ulmelist fantastikat on just see, mida enam ei ole. Eriti just filmides. Viimase aja kõige lähedasem vaste ongi vast "Prometheus".

5. J. K. Rowling "Harry Potteri" seeria
Kasvasin üles sellega, see on osa minust ja ma jään seda alatiseks hindama, kui minu parimat sõpra ja õpetajat, sest just seda lugedes, nii varateismelise nolgina kui ka juba vanemana, tundsin ja elasin üle kõiksugu "suureks" kasvamise lõbud ja valud. Parim asi, mida verinoor inimene lugeda võiks. Tempel mällu igaveseks. See kõik muu, mäherdune young adult, on puhas crap.

6. J. D. Salinger "Kuristik rukkis"
Parim asi, mida teismeline lugeda võiks. Pöörane ja intiimne lugu üleskasvamise valudest, rõõmudest ja ülbusest. Tempel mällu igaveseks.

7. Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus"
Haiglane ja detailne nägemus ühe mehe psühholoogilisest palavikust. Kohati üsna segane jampsimine, mille palavikulisus on puhas nauding.

8. Stephen King "Misery"
Populaarne kirjanik analüüsib iseenda andekust, tuntust ja stiilide varieeruvust. Ja mis tunne võib olla loojal, kui osa tema loomingust on niivõrd populaarne, et muud enam ei tahetagi. Briljantne lugemine.

9. Andrzej Mularczyk "Katõn"
Südanlõhestavalt karm ja detailne, poeetiline ja traagiline lugu Katõnist, selle ohvrite lähedaste kannatustest ja ühe rahva ehk kogu II maailmasõja aegse elu lõhestatusest. Raamat, mis põhimõtteliselt "võttis" mu läbi.

[Rasmus]

Pean tunnistama, et kümmet tõeliselt olulist raamatut on minul sama raske leida, kui koostada kümnekohalist nimekirja sarjadest, mida ma tervikuna ära olen vaadanud. Nii et mõned ongi mulle tähtsad, aga ülejäänud lihtsalt head raamatud, mille lugemine mu silmaringile kasuks tulnud on:

1. Erich Segal, "Love Story"
Vist on pisut ootamatu, et kohustuslikus korras läbi loetud raamat minu nimekirja niivõrd kindlalt juhtida võiks. Sattus olema vägagi õige lugemine minu jaoks sobival ajal.

2. Corey Feldman, "Coreyography"
Hindamatu väärtusega insight Hollywoodi kõledatesse lavatagustesse; võimalus näha maailma alko- ja narkosõltuvuses oleva Corey Feldmani silmade läbi.

3. Lemony Snicket, "A Series of Unfortunate Events"
Pole seeriat endiselt lõpuni lugenud, kuid esimesed osad on olnud väga suurteks mõjutajateks minu huumorisoone kujunemisel.

4. Anders Jacobsson & Sören Olsson, "Berti päevikud"
Varatiinekana väga sobiv lugemine, Bert sai minu heaks sõbraks.

5. Andrus Kivirähk, "Mees, kes teadis ussisõnu"
Kivirähkile omane suurepärane huumor, millele lisatud sügav sõnum rahva ja rahvuse kohta. Tõi endaga ühes mitu päris põnevat kirjanduse tundi.

6. Kane Hodder & Michael Aloisi, "Unmasked"
Väga lõbus lugemine, mis tuleb suuresti kasuks empaatiavõimele ning sobib ilusti neile, kes otsivad põhjust, miks meditsiini mitte usaldada. Huvitavat infot ka kaskadööritöö kohta.

7. Timur Vermes, "Er ist wieder da"
Sest Hitler.

8. Louis Sachar, "Holes"
Väga hea huumor. Sügavamat põhjust pole. No pun intended.

9. J. K. Rowling, "Harry Potter ja Azkabani vang"
Tegelikult jääb 9. kohale hoopis James Krüssi "Timm Thaler ehk müüdud naer", aga võimalus Jazi hetkeks segadusse ajada tundus mulle liiga väärtuslik, et käest lasta.

10. Malcolm Saunders, "The Dragon Chronicles"
Fantaasiakirjandus pole kunagi minu teetass olnud, aga "Draakonikroonikad" on kindlalt sellest žanrist minu lemmikuks. Lugesin väiksena ja tahtsin kohe sellest filmi lavastada.

Honorable mention: "Seiklusjutte maalt ja merelt" seeria.

Jään igaveseks vihkama kõiki, kes arvavad, et jutumärkide asemel tuleb raamatute pealkirjad nüüdsest [b]-tag'ide vahele panna.

[Audrey]

Päris tülikas ülesanne! Panin mõttes raamaturiiuli põlema ning vaatasin, mida ma sealt päästaksin. Päästetud said raamatud, mis on tekitanud hea sooja tunde seespidiselt, ülejäänud.. tekitasid sooja väliselt.

1. Rumi „Rumi. Päikesesõnad“
Inimolemine on võõrastemaja -
igal hommikul uued saabujad.

2. Daniel Glattauer „Hea põhjatuule vastu“

3. Jane Austen „Uhkus ja eelarvamus“

4. David Foenkinos „Delikaatsus“
„Kuid läks nagu ikka: tundeid puudutavate vestluste puhul jääme alati viis minutit hiljaks.“

5. Bill Brysoni sektsioon

6. Roald Dahli sektsioon

7. Lemony Snicketi sektsioon
Klaus ja Violet on mu tulevaste laste nimed.

8. Joanne Harris „Chocolat“
Šokolaadipood Pariisi külakeses, halloooo!

9. J. D. Salinger „Kuristik rukkis“

10. Donald Spoto „Veetlus. Audrey Hepburni elu“
hehehehe

[JazZ-]

Mõned eelmärkused:

• Oma elu jooksul läbi loetud 11 raamatust 10 valimine polnud sugugi nii lihtne kui esmapilgul arvasin.
• Kuna üks tsitaat ütleb rohkem kui tuhat sõna (vähemalt juhul, kui see tsitaat üle 1000 sõna pikk on), siis lisasin postitusse neid kohe arvukalt.

1. J. K. Rowling - "Harry Potter"



Alan Rickman on midagi sellist öelnud küll umbes nii palju kordi kui avaldanud soovi mu vanaisaks hakata - kahetsusväärselt üldse mitte, aga enda nime võiksin sinna igal juhul alla kirjutada. Koos Joss Whedoni seriaalidega on "Harry Potteri" seerial olnud ilmselt kõige suurem mõju mu maailmavaate kujunemisele (ehk sellepärast mu silmanägemine nii puudulik ongi).

2. Meg Cabot - "Printsessi päevikud"

Kuna seeria peategelane on pikka kasvu kondine hallide silmade ja kartulikoore värvi juustega tüdruk, kellele kõigele lisaks meeldivad väga kassid ja "Buffy", siis on Mia Thermopolis mu jaoks vist tänase päevani kõige samastatavam tegelane raamatulehekülgedelt. Kellel selles osas veel mingeid kahtlusi on, peaks järgnev tsitaat need täielikult hajutama:

Saturday, December 12, 8 p.m., the Loft
I WILL PASS ALGEBRA THIS SEMESTER, and NOTHING IS GOING TO DISTRACT ME FROM STUDYING FOR THE FINAL!!!!!!!!!!!
Saturday, December 12, 9 p.m., the Loft
I just had to go out and see the part where Bruce Willis throws the explosives down the elevator shaft, but now I am back to work.

P.S. Filmid sakivad isegi rohkem kui "Harry Potteri" omad!

3. Henno Käo - "Väike kahvatu kummitus"

Raamat, millel on arvukalt häid omadusi alustades 32-leheküljelisest kogupikkusest ja lõpetades lehekülje keskmise lausete arvuga vahemikus 1-3. Igal juhul sai koos selle raamatuga nii umbes 3-aastaselt alguse mu suur huvi kõige paranormaalse suhtes - näiteks sõprade omamise.

4. William Golding - "Kärbeste jumal"

Lisaks sellele, et "Kärbeste jumal" oleks olnud jumalikult hea "Survivori" hooaeg, on selles raamatus midagi, mis mu mõtteid ikka ja jälle selle juurde tagasi suunduma sunnib (tõenäoliselt Ralf või 12-aastased poisid).

5. Mark Haddon - "Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal"

"Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" peategelaseks on 15-aastane Christopher, kellele meeldivad algarvud ja loogika ning inimesed mõnevõrra vähem. Ehk taaskord on tegu minu jaoks küllaltki samastatava protagonistiga ning lisaks on raamatus ka hulgaliselt erinevaid matemaatikaülesandeid, mis mulle vähemalt 15-aastasena ütlemata põnevad tundusid. Näide:

"A triangle with sides that can be written in the form n^2 + 1, n^2 - 1 and 2n (where n > 1) is right-angled."
Show, by means of a counter example, that the converse is false."

Millele järgnes vastava probleemi 3-leheküljeline tõestus. Kas pole mitte vahva!

All the other children at my school are stupid. Except I'm not meant to call them stupid, even though this is what they are.

6. Neil Geiman - "Kalmisturaamat"

Kummitused! Surnuaed! Üks potentsiaalne vampiir! Ei teagi, mida rohkemat raamatult tahta.

Name the different kinds of people,’ said Miss Lupescu. ‘Now.’

Bod thought for a moment. ‘The living,’ he said. ‘Er. The dead.’ He stopped. Then, ‘... Cats?’ he offered, uncertainly.

7. Lemony Snicket - "Sari õnnetuid lugusid"

Panen oma lapsele nimeks Olaf ja saadan ta Audrey lastele järele. Loodan, et kõik väga õnnetult ei lõppe.

- "Kõndisin beebi juurde ja lõin teda jalaga, et ta liikuma hakkaks."
- "Suurepärane mõte! Milline imetore lugu!"

Ehk raamatuseeria, mis rikkus ära mu unistuse ühel päeval ise (laste)raamatuid kirjutama hakata, sest umbes täpselt midagi "õnnetute lugude" laadset oleks ka minu tulevased kirjatööd (vähemalt mu soovunelmates) välja näinud. Kahjuks kahtlen pisut, et millegi järgnevalt demonstreerituga võrdväärselt geniaalse peale tulnud oleksin:

Stealing, of course, is a crime, and a very impolite thing to do. But like most impolite things, it is excusable under certain circumstances. Stealing is not excusable if, for instance, you are in a museum and you decide that a certain painting would look better in your house, and you simply grab the painting and take it there. But if you were very, very hungry, and you had no way of obtaining money, it would be excusable to grab the painting, take it to your house, and eat it.

8. Terry Pratchett, Neil Geiman - "Head ended"

Kuna nii Pratchett kui ka Geiman on minu jaoks alati (või vähemalt sellest ajast saati, kui nende eksistentsist teada sain) olnud ääretult sümpaatsed nii inimeste kui ka kirjanikena, siis nende jõudude kombineerimise tulemus saab olla ainult kahekordselt hea.

Many phenomena - wars, plagues, sudden audits - have been advanced as evidence for the hidden hand of Satan in the affairs of Man, but whenever students of demonology get together the M25 London orbital motorway is generally agreed to be among the top contenders for exhibit A.

9. Hermann Hesse - "Stepihunt"

Hea raamat. Kui tahate teada, miks, siis lugege ise.

10. Jane Austen - "Uhkus ja eelarvamus"

Pärast "Uhkuse ja eelarvamusega" lõpule jõudmist olin igal juhul meeletult pettunud, et mul endal 19. sajandi Inglismaal elada ei õnnestunud. Kergemasse külmetusse suremine ja halvapoolsed pesemisvõimalused tundusid igal juhul väikse hinnana, mida lõbusatel tantsupidudel käimise eest maksta. Lisaks on Lizzy Bennet olnud mulle alati suureks iidoliks. Peale selle, et ta piisavas koguses (nina)targutas, loodan ühel kaunil päeval samuti kosida kellegi hiiglaslike maavalduste ja korraliku kinnisvaraga.

[Ralf]

(tõenäoliselt Ralf või 12-aastased poisid)

Kas see pole mitte üks ja sama asi?!

Kui saaksin sendi iga korra eest, kui Jaz mind mõnes oma postituses mainib, saaksin järgmisel kokkutulekul gängile hunniku kartulisalatit välja teha!

[ZeMonsta]

3. Henno Käo - "Väike kahvatu kummitus"

Raamat, millel on arvukalt häid omadusi alustades 32-leheküljelisest kogupikkusest ja lõpetades lehekülje keskmise lausete arvuga vahemikus 1-3. Igal juhul sai koos selle raamatuga nii umbes 3-aastaselt alguse mu suur huvi kõige paranormaalse suhtes - näiteks sõprade omamise.

Oi, selle väikese pärli olin täielikult unustanud. Henno Käo raamatud olid mulle lapsena ikka väga südamelähedased.

[Audrey]

Panen oma lapsele nimeks Olaf ja saadan ta Audrey lastele järele.

"Tereeeee lapseeeeed!"

[JazZ-]

"Tereeeee lapseeeeed!"

Kui minu lastele kuumad kallistused meeldima peaksid, siis ei ole nad küll õiget kodu valinud.


Et mu postitus veel mingil määral õige teema raamidesse jääks, mainin ära, et sarnaselt Audreyle on Roald Dahli raamatutel ka minu südames riiulil oma koht. Lisaks sain hiljuti teada, et üks neist näeb peagi ekraanivalgust Steven Spielbergi (lavastaja)käe läbi. Loodetavasti ei saa see olema nii igav kui "Lincoln".

[Kickflick]

1. J.K. Rowling - "Harry Potter"

Raamat(ud), mis suutsid mind esimesena hoida üleval kogu öö, pannes mind naerma ja nutma ning tegelastele kaasa elama. Ülejäänud maailmakirjandusel kulus pikka aega, et mind millegi suuremaga paeluda. Samuti muljetamised ning väike fan fiction parima sõbraga lugemise vahelisel aja jäävad meelde toredate mälestustena lapsepõlvest. Samuti sai siit alguse minu moto, et eelistan raamatutes ja filmides näha midagi, mis päris elus võimalik pole.

2. E.M. Remarque - "Triumfikaar"

Esimene raamat peale Harry Potteri saagat, mille käigus avastasin, et maailmas on ka teisi häid raamatuid. Remarque'i sorav kirjastiil ning oskus lugejat jäägitut kaasa haarata avas mulle ka ukse ülejäänud 20. sajandi kirjandusele, kus leiduvad mu põhilised lemmikteosed.

3. H. Hesse - "Stepihunt"

Sürrealism, poeetilisus ja eksistentsiaalne filosoofia on mulle alati ligitõmbavad. Raamat, mida olen ilmselt kõige rohkem korduvalt lugenud ning mis pakub iga kord midagi uut ja üllatuslikku, mis varem märkamata jäi.

4. F.Scott Fitzgerald - "Teisel pool paradiisi"

Romantiline ja teravmeelne 20. sajandi esimese poole Ameerika kirjandus. Lovin' It!

5. C.Bukowski - "Naised"

Ropu ja nilbe huumoriga või muul moel ebainimliku sisuga kirjandus. My Idea Of Fun.

6. T. Stoppard - "Lord Malquist ja Mr. Moon"

Väärt meelelahutust pakkuv absurdihuumor.

7. G. Orwell - "1984"

Võimas teejuht düstoopilistesse maailmadesse.

8. F. Dostojevski - "Idioot"

Ilusad ja valusad lood inimlikkusest. Ka tugev teejuht vene klassikalisse kirjandusse.

9. N. Gogol - "Surnud hinged"

Ühiskondlikest satiiridest ei saa kunagi küllalt.

10. D. Icke - "Meelepetted"

Vandenõudest lugemine on väga põnev, isegi kui kõik ei puutu minusse või kui ma ei võta kõike päris puhta kullana.

[evatsikk]

Svend Åge Madsen - "Jutustada inimesi"
raamat, mis on mulle hingelt kõige kallim, aga mille kohta oskan kõige vähem rääkida

Terry Pratchett - "Vahid! Vahid!"
see on see raamat, mis pani mind pädana raamatuid lugema. ma nillisin küll tihti oma vanema venna raamaturiiulit, aga paljud sealt olid liiga keerulised ja liiga ingliskeelsed minu tolleaegse aju jaoks. kuni selle korrani, mil ta laenas oma sõbralt eestikeelse pratchetti, ning mille peale ma loomulikult palusin talt, et kas ma tohin ka seda lugeda. tänu jumalale, et ta ei ajanud mulle mingit klišeed "ma ei viitsi" vanema venna juttu. muidu ma oleks.. tõenäoliselt hiljem pratchetti avastanud?

Alo Paju - "Muinaslugu" / Roger Zelazny - "Needuste allee"
kolmas raamat nimekirjas ja juba teen sohki, ajee. aga seda siis sellepärast, kuna mõlemad raamatud on minu go-to "tahan midagi lühemat ja kerget lugeda mis mulle ka meeldiks" raamatud. lisaks sellele, et muinaslugu puhul tegu on toreda absurdse looga, on see ka ühe mu sõbra kirjutatud. nagu väike meeldetuletus kellegi tuttava inimese mõttemaailma. ja needuste allee... mis seal salata, mul oli nooremana peategelase hell tanneri vastu imeväike crush , plus raamatus on piisavalt palju actionit ja verd, et korraks mõtted pärismaailmast mujale viia.

Philip K. Dick - "A maze of death"
kes mind vähegi tunneb peaks teadma, milline boner mul philip k dick'i suhtes on. a scanner darkly, man in the high castle, the three stigmata of palmer eldritch... ok, mulle meeldivad jah kõige rohkem need tema teosed, mis on ka juhtumisi populaarsemad. eh, ikkagi - a maze of death jääb siiski lemmikuks, ja tuletab mulle aeg-ajalt meelde, kuiväga mulle ikka sci-fi meeldib versus fantasy.

Kurtis J. Wiebe/Tess Fowler - "Rat queens"
midagi uuemast ajast ka, also midagi koomiksimaailmast! viimasel ajal põhiliselt neid loengi, ja rat queens on koos saga'ga mu südame võitnud. d&d stiilis fantasy adventure? kõik peategelased on ülivinged ja väga erinevad naised? lgbt+ stooriliinid? ork romance?? ja lisaks on kõik ülihästi joonistatud ja hea huumoriga? ok, põhiline on tõesti see orki-teema. aga muidu ja rat queens täpipealt selline koomiks, mis ma usun, et oli maailmast puudu, ja mul on igati hea meel, et see nüüd eksisteerib

J. D. Salinger - "Kuristik rukkis"
üks nendest kooli-kohustuslik-lugemine raamatutest, mis on põhikoolist saadik mind jälitanud. dno, kas see on hea või halb?

George R. R. Martin - "A song of ice and fire" seeria
muidu ma neid raamatuid endale väga tähtsaks ei peaks, kui nendes ei oleks sansa starki. ma olen vist elu lõpuni nüüd valmis igaühega tülli minema, kes vähegi julgeb tema tegelaskuju sõimata. ma pole pikka aega kellegi loole nii palju kaasa elanud, nagu sansa omale, ning mul on hea meel, et canon maailmas on ta atm õnnelik, enam-vähem ohutus kohas, tantsib ja sööb kooki ja flirdib vabalt. sansa stark, queen in the north!

J. K. Rowling - "Harry Potter" seeria
kui mul oleks midagi lisada kõigele sellele, mida teised on öelnud, siis ma teeks seda. seniks aga.. ¯\_(ツ)_/¯

hetkel tuli kokku kaheksa, nii et laenan puuduolevad raamatud jolti listist. või siis ütlen ülbelt, et koos seeriatega tuli kokku... 18? 20? igatahes palju suurem number, kui kaheksa või kümme!